Ärevushäire ja stress

Ärevushäire

Ärevus on kõikidele inimestele tuttav seisund: pea kõik meist on kogenud eksamieelset ärevust, ärevustunnet enne töövestlust, ja vahel oleme olnud ärevad isegi siis, kui kohtume kellegagi, keda ei ole ammu näinud. Ärevushäirest saame rääkida siis, kui ärevus muutub nii tugevaks, et hakkab mõjutama inimese elukvaliteeti ja igapäevaelus osalemist.

Sageli ilmneb esmase muutusena käitumises üleliigse ärevuse käes vaevleval inimesel vältimiskäitumine – hakatakse vältima olukordi, milles ärevus end ilmutab. Vältimiskäitumine aga ei leevenda ärevust, vaid tegelikult tugevdab nende olukordade mõju, mida välditakse. Vältimiskäitumise tekkimine on oluline märk nii inimese enda kui ka tema lähedaste jaoks – sellise käitumise ilmnemisel saame mõista, et ärevuse käes kannataja vajab tegelikult abi.

Ärevushäire on väga levinud ning sellel on mitmeid erinevaid liike. Üleliigse ärevuse käes kannatajad arvavad sageli, et nende tunded ja mõtted ei ole „normaalsed“ ning ei julge neid kellegagi jagada. Tegelikult on maailmas neid, kes sarnaselt mõtlevad ja tunnevad, väga palju ja jagamine on ainus viis, kuidas probleemiga tegelema asuda ja oma elukvaliteeti tõsta.

Ärevushäirest vabaksVahel öeldakse, et „tahan oma vana elu tagasi“ – ärevushäire puhul on see täiesti võimalik. Ärevushäirega on võimalik tööd teha, sellest on võimalik vabaneda ning sellega koos on võimalik elada kvaliteetset elu, mille käigus ei ole vajadust millestki loobuda.

Ärevushäire sümptomid

  • pidev muretsemine
  • negatiivsed mõtted
  • sundmõtted
  • keskendumisraskused ja probleemid tähelepanu juhtimisel, koondamisel
  • hirmutunne (surmahirm, hirm kaotada enda üle kontrolli, hirm hulluks minna)
  • terviseärevus: hirm erinevate haiguste avaldumise ees iseendal või oma lähedastel
  • võimalik on ka paanikahäire esinemine, erinevate foobiate (nt sotsiaalfoobia) avaldumine
  • kergesti ehmumine
  • varasemalt naudingut pakkunud tegevustest loobumine (sageli ebaratsionaalse mõtte või hirmu tõttu)

Ärevushäire kehalised sümptomid

  • pidev pingetunne kehas
  • kiirenenud hingamine
  • kõrge pulss
  • südamekloppimine
  • higistamine
  • võimetus lõdvestuda
  • unehäired
  • muutused söögiisus
  • peavalu, pingetunne peas
  • pearinglus
  • iiveldus
  • kõhulahtisus
  • värisemine

Ärevushäire test

Lae alla test, mille abil saad oma emotsionaalset enesetunnet hinnata.

Lae alla test

Lae alla tulemused

Ärevushäire ravi

Ärevushäire raviks on väga efektiivne kognitiiv-käitumisteraapia (KKT), mille kaudu on võimalik adresseerida automaatmõtteid ja nende muutmisega tööd teha. Abi on ka teistest teraapiavormidest ning psühholoogilisest– või kogemusnõustamisest.

Aina enam kogub populaarsust mindfulness ehk teadvelolek, mille kaudu on võimalik nii iseenda vaimsest kui füüsilisest olekust ja enesetundest paremini aru saada. See on ärevushäirega toime tulekul äärmiselt oluline aspekt.

Vahel kombineeritakse teraapiat ravimitega, et anda ärevushäirega inimesele medikamentide abil parem stardipositsioon teraapias osalemiseks (tagada piisav uni, söögiisu ja muud esmased vajadused ja toimetulekumehhanismid).

Ärevushäirete korral abiks

Nõustamine

Ärevushäiretega seonduvad

Grupid ja koolitused

Vajad abi, aga ei tea, kust alustada?

Võta meiega ühendust ja mõtleme koos, milline abi oleks sulle hetkel kõige vajalikum. Meil on suur valik erinevaid nõustamisi ja teenuseid, mida saab kombineerida just vastavalt sinu vajadustele.

Avituse meediakajastusi

Stressist ja ärevushäiretest

Kui näpp tahab nokkida ehk mida teha SUNDKÄITUMISEGA?
Kui näpp tahab nokkida ehk mida teha SUNDKÄITUMISEGA?

Kas oled tabanud end pingsat mõttetööd tehes samal ajal ka narmendavaid küünenahku nakitsemast? Järjepanu juuksesalke silumast? Punni kraapimast? Nina nokkimast? Miks me nii küll teeme? Kärna kraapimine või nina nokkimine ei sõltu vanusest ega kasvatusest. Ka mitte haridustasemest. See mõnus tegevus ei vali aega ega kohta. Samuti ei oota näpp teadlikku käsklust nahakonarus üles otsida. Sõrmed tegutsevad salamisi, justkui iseenesest.…

Avitus kui “tuletõrjebrigaad” vaimse tervise maailmas
Avitus kui “tuletõrjebrigaad” vaimse tervise maailmas

Kas vaimne tervis on kõigil? Kas vaimne tervis võrdub probleemidejadaga? Keda see teema puudutab? Nii nagu meil kõigil on olemas füüsiline tervis, on meil kõigil ka vaimne tervis. Me hakkame tasapisi harjuma, et kord aastas võiks käia tervisekontrollis. Mõõta vererõhku, teha analüüse, saada tagasisidet. Kes hindab meie vaimset tervist? Kes annab meile tagasisidet, kas sellega on kõik korras? Kes ütleb,…

Elades surmahirmus
Elades surmahirmus

SAAGE TUTTAVAKS SILLE JA ANNIKAGA. NEID KAHTE NAIST ON KOKKU VIINUD SAATUS, VOI TÄPSEMALT ÖELDES OLI SELLEKS ÜKS FOORUMILEHT, KUS NAD ÜHISE MUREGA ÜKSTEIST KOHTASID. SILLEL JA ANNIKAL ON ÜHINE HIRM – SEE ON HIRM SURMA EES, JUBA PAAR AASTAT ON NAISED TEINETEIST SELLES HIRMUS TOETANUD, NÕU ANDNUD JA SELLE VASTU ÜHISELT VÕIDELNUD NING LAHENDUSI OTSINUD. .KEEGI TEINE El MÕISTA…

Perfektsionism või meelerahu?
Perfektsionism või meelerahu?

Su kodu peab olema täiesti korras: käid ringi, tolmulapp pihus, ja otsid sõrmejälgi, mida saaks veel ära nühkida. Sama on tööl: kui midagi teed, siis 200%. Ka su lapsed peavad kõike jõudma. Sest sa oled perfektsionist! Riina Solman (42) on kahe poja – Marteni (16) ja Oskari (2,5) ema ning viimased neli aastat ka õnnelik abielunaine. Riina on ligi 20…

Kuidas hoida enda vaimset tervist?
Kuidas hoida enda vaimset tervist?

Arengukeskuse Avitus psühholoog, koolitaja ja grupijuht Anneli Valdmann näeb oma praktikas, kuidas paljud inimesed muretsevad pidevalt millegi, ka pisiasjade pärast. Pikas perspektiivis on see organismile väga kurnav, sestap peaks oma mõtete ja meeleoludega teadlikult tegelema. Anneli Valdmann soovitab kolme lihtsat tehnikat, mis argipäevadesse valgust heidavad. Paljud inimesed ei suuda töörežiimilt puhkamisele ümber lülituda. Nad küll lahkuvad töö juurest, kuid tunnevad,…

Mida tasub teada läbipõlemisest?
Mida tasub teada läbipõlemisest?

Läbipõlemine on füüsiline ja/või emotsionaalne kurnatusseisund. Kui sinu elu iseloomustab viimasel ajal kurnatud energiavaru, nõrgenenud vastupanuvõime haigustele, suur rahulolematus ja pessimism, kahanenud töövõime ja vastumeelsus töö- või perekohustuste suhtes, siis võib olla tegemist läbipõlemisega. Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest: tunned pidevat väsimust puhkus ei taasta jõudu oled apaatne tööd teha on raske ärritud pisiasjadest puudub tegutsemistahe pingutused tunduvad mõttetud…

Mida tasub teada püsistressist?
Mida tasub teada püsistressist?

Stressivaba elu pole võimalik, kuna see on organismi loomulik kaitsereaktsioon. Püsistress on pikaleveninud «võitle-või-põgene» reaktsioon. Kui sinu elu iseloomustavad viimasel ajal mõned neist nähtustest: kiire ärritumine, kerge vihastumine, püsiv pinge, ärevus, hirm, võimetus lõdvestuda, liigne muretsemine, muretsemine paljude asjade pärast, siis võib olla tegemist püsistressiga. Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest: rahutus või kärsitus tööd teha on raske keskendumine on…

Psüühikahäiretega inimestes tekitab töövõimereform praegusel kujul paanikat
Psüühikahäiretega inimestes tekitab töövõimereform praegusel kujul paanikat

Järgnev artikkel on veebifoorumi „Sa ei ole üksi” liikmete ja kogemusnõustajate ühine arvamusavaldus. Tegu on Eesti suurima vaimse tervise foorumiga, mis koondab inimesi, kel on probleeme depressiooni, ärevushäirete või teiste enam levinud psüühikahäiretega. Eestis räägitakse töövõimetuse põhjustajana eelkõige füüsilistest puuetest. Sujuvalt unustatakse aga ära, et kümne enim töövõimetust põhjustava haiguse hulgas on viis psühhiaatrilised: depressioon, bipolaarne häire, alkoholi kuritarvitamine, skisofreenia…

Asjatu süütunne kulutab
Asjatu süütunne kulutab

Miks me ennast mõnikord alusetult süüdi tunneme, mis tagajärjed sellel võivad olla ja mida probleemi korral ette võtta? Teemast räägib arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja Anneli Valdmann. Kõigil meil on oma ettekujutus heast ja halvast. Kui käitume või ütleme midagi enda meelest halvasti, tunneme enamasti hiljem ka süüd. Kui süütunne on põhjendatud, saame tänu sellele oma tegusid heastada – eksimust tunnistada,…

Kuidas puhata nii, et see oleks ka puhkus
Kuidas puhata nii, et see oleks ka puhkus

“Julged hoolida” leheküljel annab nõu arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja ja koolitaja Anneli Valdmann. Väga paljud inimesed „ei oska“ puhata. Neisse on sisse programmeeritud paaniline vajadus päevast-päeva aktiivselt sebida ja sekeldada. Neid tabab ,,tühja nädalalõpu paanika’’ ja ,,suvepuhkuse depressioon’’. Pealiskihi alla kiigates võib näha, et neil on suur hirm olla ’’mõttetu inimene’’, ,,laisk’’ või ,,nohik’’, kui nad ka väljaspool tööaega vahetpidamata…

Adrenaliin lisab elule värvi
Adrenaliin lisab elule värvi

KODUTOHTER: Kes ei oleks uudsesse olukorda sattudes või mõne ohuga silmitsi seistes tundnud adrenaliini soontesse voolamas. See on ühteaegu veidi hirmutav, ootusärev ja põnev. Me ei tea, mis juhtuma hakkab, aga oleksime nagu kõigeks valmis. Milliseid tundeid ja reaktsioone adrenaliin inimeses tekitab, sellest räägib arengukeskuse Avitus nõustaja Kristi Leps. “Adrenaliin on hormoon, mida eritavad neerupealised. Kui on mingisugune olukord, mis…

Meid painavad hirmud!
Meid painavad hirmud!

Esimene reaktsioon kõige suurema hirmu kohta on pea kõigil, eriti meestel, et hirme polegi. Mitte midagi ei karda. Veidi endasse vaatamist, ja selgub, et nii kartmatud me siiski ei ole. Leppisime inimestega nende hirmudest rääkides kokku, et jätame kõrvale foobiad ning räägime hirmudest, mis on argisemad ja tõelisemad. Samuti leppisime kokku, et oma suurimast hirmust avameelsemalt rääkimiseks on parem jääda…

8 müüti edukast kasvatusest
8 müüti edukast kasvatusest

Lapsevanematega töötades hakkavad aja jooksul välja kooruma korduvad teemad. Korduvad hirmud, korduvad uskumused, mis on seotud laste kasvatamisega. Need on seotud ka kultuurilise ja eluolulise taustaga ning on ajas muutuvad. Allpool toome välja hetkel Eestis enamlevinud müüdid ning kõrvutame need positiivse psühholoogia (PP) seisukohtadega. MÜÜT 1: Kasvatus peab põhinema täpsetel reeglitel ja karistusel. Muidu läheb laps hukka. PP: Mõõdukas koguses…

Läbipõlemine pole häbiasi
Läbipõlemine pole häbiasi

Vähene puhkus, ülepinge, soov teha endast rohkem, et mitte kaotada tööd või vastupidi – tõusta karjääriredelil, võib ühel hetkel viia seisundisse, kust väljatulek ehk juba meditsiinilist abi vajab. Ta tuleb sisse naeratades, ent pinges. Räägib hüplikult, kuidas juba mitu kuud kogeb pitsitusi rinnas ja õhupuudust. Töötades juhtkonnas, tabab teda mingitel hetkedel ärevus, süda hakkab kloppima. Vahel ka hommikuti, enne suuremat…

49 aastat võitlust depressiooniga
49 aastat võitlust depressiooniga

“Ma pole ohver, mu olukord pole karistus, vaid elu õppetund, mis tuleb läbida samm-sammult, nagu sibulat koorides eemaldatakse kihid. Ent nagu sibulakooriminegi, võib see ajada nutma,” ütleb 49 aastat depressiooni ja ärevushäirega elanud Siiri Sarapuu. Praegu 54aastast Siirit tabas esimene paanikahoog viieaastaselt. “Vanaisa matuste päeval jõudis mulle pärale, et kõik inimesed surevad ja ka mina suren kunagi,” mäletab ta. Sellest…

Emade stress – kas minul ka?
Emade stress – kas minul ka?

“Stressivaba saab olla vaid inimene, kes on surnud” (psühholoog Toivo Niiberg). Ehk siis stress on iseenesest loomulik organismi tegevuse juurde kuuluv protsess, mis annab valmisoleku reageerida. Siin rägime olukorrast, kui stressi on meie elus juba sedavõrdpalju, et hakkab ohustama tervist, suhteid ja peresid. Nagu öeldud on stress loomulik ja vältimatu organismi elutegevuse osa. See käivitab automaatselt suurema osa kehalisi reaktsioone…

Liigne sõltuvus teeb elu põrguks
Liigne sõltuvus teeb elu põrguks

Meenutuseks: lähisõltuvus on see, kui inimene mugandub partneri käitumise ja reageeringutega, mis talle ei sobi, ning viisiga, kuidas teda koheldakse. Ka siis, kui see haiget teeb või alandab. Lähisõltuv on nii keskendunud teise inimese tunnetele, et ta ei pruugi isegi aru saada, et tolle käitumine ja kohtlemine talle ei sobi. Lähisõltuv elab oma elu teise inimese reeglite järgi ja panustab…

Armasta mind, sest ma olen sulle hea
Armasta mind, sest ma olen sulle hea

Kene Truve Pere ja Kodu” 06.2006, artikkel suhtesõltuvusest ja kaassõltuvusest   Lähisõltuvus saab alguse õige varases eas. Kui väike laps ei tunneta lähedust oma elu kõige tähtsamate inimestega, kuni kolmanda eluaastani emaga ja hiljem ka isaga või koguni mõlemaga, leiavad lapse psühholoogias aset muutused. Emaarmastus on ainulaadne. Selle toel tunneb laps, et ta on hinnatud ja armastatud just sellisena nagu…