Depressioon - tunned ennast okkalisena

Depressioon

Masendustunne, kurbus ja lootusetus on normaalsed tunded, mis meid kõiki vahel valdavad. Kui need aga muutuvad valdavaks pikema aja jooksul ning hakkavad segama igapäevaeluga hakkamasaamist, võib tegu olla depressiooniga.

Depressiooni sümptomid

Depressiooni põhilisteks sümptomiteks on:

• alanenud meeleolu
• huvide ja elurõõmu kadumine
• energia vähenemine

Üle kahe nädala püsinud põhisümptomid, mis häirivad elu, võivad viidata depressioonile.

Lisaks on depressioonil aga ka palju muid tunnuseid. Igal inimesel võib väljenduda depressioon erinevate sümptomitega, pole olemas kahte ühesugust depressiooni.

Muud depressiooni tunnused

Depressioon tähendab palju enamat, kui vaid rusutud meeleolu. See ei mõjuta üksnes seda, mida me tunneme, aga ka meie mõtteid, energiatasandit, keskendumisvõimet, und ja huvi ümbritseva vastu. Depressioon avaldab mõju paljudele elu aspektidele.

On uuritud, milliseid tundeid kogevad depressioonis inimesed rohkem, kui need kellel depressiooni pole. Neist uuringutest on välja koorunud erinevad olemise tahud, mida depressioon mõjutab: emotsionaalne tasand, kognitiivne ehk mõttetasand, motivatsioon ja füüsiline ehk kehatasand.

Depressioon - kui oled kurb

Emotsionaalne tasand

Masendunud meeleolu – kui depressioonis inimestelt küsida, mida nad tunnevad, vastavad nad sageli taoliste sõnadega nagu „lootusetu“, „masenduses“, „õnnetu“, „üksik“, „mittetahetud“, „murest murtud“, „kasutu“, „süüdi“, „mõttetu“ jne.

Negatiivsed tunded enda suhtes – võid olla enda suhtes negatiivselt meelestatud ja tunda, et lausa vihkad ennast.

Rõõmu ja rahulolu vähenemine – sa ei tunne rõõmu ja rahulolu tegevustest, mis sulle varem meeldisid. Naudingutunne on justkui puudu.

Huvi vähenemine elu ja inimeste vastu – sa ei tunne ka lähedaste ja sõprade vastu enam selliseid sooje tundeid nagu varemalt. Maailmas toimuv jääb sinu jaoks kaugeks.

Pisarad tulevad kergesti – depressioonis inimesed võivad sageli nutta. Samas mõni inimene hoopis ei suuda nutta.

Huumorisoon on kadunud – see ei tähenda, et sa ei saaks nalja mõttest aru – sul lihtsalt ei teki tunnet, et nali on lõbus ja huumor rikastab elu.

Kergesti ärritumine – võid olla kergesti ärrituv ja ilma põhjuseta solvav ja solvuv.

Mõttetasand

Tunned ennast väärtusetuna – hindad end kehvemaks, kui teised. Depressioonis inimese mõtted enda väärtuse kohta võivad olla tugevalt moondunud ja ei ole tavaliselt kooskõlas reaalsusega. Näiteks võib ta mõelda: „Ma olen kõiges läbi kukkunud. Parem, kui mind ei oleks olemas. Ma olen lihtsalt teistele koormaks ja täiesti kasutu. Ma ei ole kunagi midagi väärtuslikku teinud.“

Tulevik tundub lootusetu ja mõttetuna – sa ei usu, et midagi läheks paremaks.

Enesekriitika ja süütunne – probleemide puhul süüdistad eelkõige ennast.

Otsustusvõimetus – sa ei suuda ennast kokku võtta ja selgelt läbi mõelda, mis oleks parim lahendus.

Keskendumis- ja mäluprobleemid – sa ei suuda asjadesse süveneda ja tunned, et ei mäleta olulisi asju.

Sulle ei meeldi oma keha – oled rahulolematu sellega, milline välja näed.

Kuritegu ja karistus – depressioonis olles võib tekkida tunne, et oled mingi kohutavalt halva asjaga hakkama saanud ja vääriksid selle eest karistust.

Motivatsioon

Sa ei suuda ennast kokku võtta – justnagu su tahtejõud oleks halvatud. Sul on raske teha väiksemaidki asju. Töö tegemine on suur pingutus.

Soov põgeneda, lõksusoleku tunne – sul on tunne, et tahaksid rutiinist välja murda, saada kõigest eemale. Sageli võetakse selleks appi alkohol või uimastid.

Enesekahjustuse mõtted – see võib varieeruda lihtsalt mõttest „ma soovin, et oleksin surnud, sest elamine on liiga raske“ kuni konkreetsete enesetapumõteteni.

Abitu tunne – tunned, et sul on teistelt rohkem toetust vaja, kui tavaliselt.

Kehatasand

Isumuutused – tavaliselt esineb isutus ja kaalulangus, aga võib olla ka vastupidi.

Unehäired – sul kas ei tule õhtul und või läheb uni hommikul liiga vara ära. Une kvaliteet on halb, magad rahutult. Mõnikord magad hoopis liiga palju.

Madal libiido – kaotad huvi seksi vastu.

Väsimus – sul on vähe energiat ja sa oled pidevalt kurnatud. Puhkus ei taasta jõudu.

Kindlasti ei pea olema kõiki sümptomeid, et depressiooni diagnoosida. Erinevad inimesed võivad depressiooni kogeda väga erinevalt. Kui sul on kahtlus, et võid olla depressioonis, pöördu kindlasti spetsialisti poole, et seisundit täpsemalt hinnata.

Depressioonist tingitud meeleolu alanemine ja/või elurõõmu kadumine võib järgneda mõnele stressirohkele perioodile elus, kuid see võib tekkida ka ilma ühegi selge põhjuseta. Samuti võib „auku kukkumine“ juhtuda kiiresti või hiilida ligi tasapisi, nii et ei pane alguses tähelegi.

Depressioon ei ole märk iseloomu nõrkusest! See on haiguslik seisund, mis põhjustab palju kannatusi ja häirib tugevalt igapäevaelu ja toimetulekut – heaolutunnet, suhteid teiste inimestega, sooritusvõimet tööl või koolis.

Depressioonis inimene vajab kindlasti abi ja toetust. Sageli on tervenemiseks vaja spetsialisti abi.

Depressiooni test

Lae alla test, mille abil saad oma emotsionaalset enesetunnet hinnata.

Lae alla test

Lae alla tulemused

Hea depressiooni test on ka Peaasi.ee lehel.

Depressiooni põhjused

Depressioon - ühendused ajus

Depressioonini viib mitmeid eri teid ja enamasti on taustal mitmete tegurite kombinatsioon.

Depressiooni võivad põhjustada nii kehas toimuvad füüsilised protsessid, psühholoogilised tegurid kui ka sotsiaalne keskkond, milles inimene elab. Sellist holistilist vaatepunkti depressioonile nimetatakse biopsühhosotsiaalseks – põhjusteks on bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, mis võivad omakorda olla ka vastastikmõjus.

Geenid

Geneetiliselt antakse meile kaasa närvisüsteemi tüüp, mis mõnedel inimestel võib olla rohkem vastuvõtlik depressioonile. Tasub õppida oma isiksusetüüpi tundma, et saada oma nõrkustega paremini hakkama ja kasutada oma tugevaid külgi.

Aju areng varajastel eluaastatel

Aju areneb beebieas plahvatusliku kiirusega, närvirakud moodustavad omavahel uusi kontakte ning kiirteid. Varajase eluea suhete kvaliteedist sõltub, millised närviühendused luuakse ja milline on meeleolu ning emotsioone kontrollivate ajupiirkondade areng.

Stress

Liigne stress mõjutab keha ja viib kõrgenenud stressihormoonideni, mis tekitavad väsimust, ärevust, keskendumishäireid ja võivad viia depressioonini. Samuti mõjutab stress meid psühholoogiliselt – kui mitmeid stressitekitavaid asjaolusid aja jooksul kuhjub, võib see lõpuks „murda kaamli selgroo“.

Üks stressiallikas on meie enda mõtted. Selleks, et stressisüsteem vaibuks ja vaim terveneks on vaja õppida, kuidas lõpetada enda üleskeeramine ja negatiivsete mõtete mõtlemine.

Toitumine ja liikumine

Viimasel aastakümnel on aina lisandunud uuringuid, mis näitavad, et toitumine mõjutab inimese psüühikat olulisel määral. Terves kehas on terve vaim! Tervislik ja mitmekülgne toitumine aitab püsida emotsionaalselt tasakaalus. Samas võib kehv toitumine viia depressioonini.

Sama lugu on liikumisega – inimese keha on mõeldud olema liikuv. Sport ja liigutamine maandab stressihormoone ja paneb aju tööle. Kerge ja mõõduka depressiooni puhul on meeldiv regulaarne mõõdukas sport sama efektiivne, kui antidepressandid. Istuv eluviis soodustab depressiooni teket.

Lapsepõlvest tulenevad alateadlikud uskumused

Lastena arenevad meil enda, teiste ja maailma kohta välja alateadlikud põhiveendumused. Näiteks kui me lapsena ei tunne piisavalt vanemate armastust ja heakskiitu ning kogeme tõrjutusetunnet, võib välja areneda uskumus „ma pole armastusväärne“. Hilisemas elus piisab sündmusest, mis vajutab samadele nuppudele, et uskumused aktiveerida. Näiteks võib suhete lõppemisel hoolimata asjaoludest tunduda, et teine pool lahkus, kuna ma ei ole armastusväärne. Selline mõte tekitab tugevaid tundeid ja viia sügavasse masendusse.

Psühhotraumad

Tugevad traumeerivad sündmused, eriti kui nad toimuvad lapsepõlves, jätavad psüühikasse oma jälje. Näiteks kui inimest on seksuaalselt väärkoheldud, võib ta hakata arvama, et seks on ohtlik ja halb ning tema ise on kuidagi räpane, halb ja väärtusetu.

Kehvad ümbritsevad suhted

Inimestena oleme me õnnelikud, kui tunneme ennast tahetuna, väärtustatuna, meil on lähedased suhted, meid peetakse armastusväärseks ja kuulume mõnda gruppi. Lähedaste suhete puudumine, tõrjutus, üksindus ja staatuse kaotus mõjuvad rängalt ning võivad viia depressioonini.

Sotsiaalsed rollid

Palju meie enesehinnangust ja stressist tuleb meie rollidest – emana, isana, töötajana, ülemusena, armastajana, tudengina, abikaasana jne. Rollid annavad meile eneseaustuse ja ühiskondliku staatuse. Kahjuks ei nähta mõnda olulist rolli teiste silmis eriti kõrge staatusega – näiteks koduperenaise ja laste kasvataja rolli. Mõnikord investeerime mõnda rolli palju, kuid kui sellega ebaõnnestume, siis läheme koos rolliga põhja. Näiteks kaotab inimene töö ning tunneb ennast seejärel ühiskondlikult kasutu ja mõttetuna.

Depressiooni ravi

Depressiooni puhul on kindlasti vaja abi ja toetust. Ära jää selles üksi!

Depressiooni korral saavad sind aidata erinevad spetsialistid – psühholoog, nõustaja, kogemusnõustaja, psühhiaater, loovterapeut, sotsiaaltöötaja, toitumisterapeut jne. Samuti on väga tõhusaks abiks ka rühmatöö.

Psühholoogiline töö aitab sul muuta oma mõtteid ja tundeid, lasta lahti traumadest, õppida paremini suhtlema ja ennast kehtestama, harjutada lõõgastusmeetodeid, katsetada uusi käitumisviise, suhtuda endasse sõbralikumalt, mõtestada oma elu ümber jpm.

Ilma sügavama muutuseta endas ja alateadlike mustrite muutmiseta võib depressioon püsida või korduma jääda. Depressioonist on võimalik vabaneda, aga üksi on see raske. Leia endale sobiv toetaja ja spetsialist, kes aitab sihti seada ja on sellel teekonnal su kõrval.

Kuidas ennast ise aidata?

Depressioonis võib aidata:

• Räägi lähedastega ausalt oma probleemist ja selgita neile, kuidas nad saaksid sind toetada. Ära tõrju abi või toe pakkumist.
• Otsi abi arstidelt ja psühholoogidelt. Kui vaja, palu, et keegi sind selles aitaks.
• Ka siis, kui sa seda välja ei näita ja tunnistada ei taha, vajad sa mõistvat pereliiget või sõpra. Palu neil olla kannatlik ka siis, kui sa neid vahepeal oma tõredusega eemale lükkad.
• Püüa kinni pidada päevakavast. Kindel ärkamisaeg, ülestõusmine, söömine, väikesed ja jõukohased kohustused ning vaba aega koos pere või sõpradega.
• Jälgi, et söök oleks täisväärtuslik.
• Püüa teha asju, mida sa varem nautisid, isegi siis kui sa ei tunne neist praegu rõõmu. Need töötavad sinu heaks vaikselt ja nähtamatult.
• Tee endale selgeks erinevad ravi- ja abivõimalused.
• Kui on märke enesetapumõtetest, konsulteeri kohe arstidega.

Mida sa ei tohiks teha:

• isoleerida end inimestest
• teha endale etteheiteid, et sa ennast kokku ei võta (sa teeksid seda, kui suudaksid)
• püstitada eesmärke, mida sa vähenenud ressursside tõttu ei suuda täita
• end süüdistada
• end kritiseerida
• pidada sellist käitumist oma halvaks iseloomuks
• mõelda, et sa ei väärigi abi ja paremat elu
• mõelda, et selles olukorras polegi võimalik aidata
• mõelda, et kõigile olekski parem, kui sind ei oleks

Vajad abi, aga ei tea, kust alustada?

Võta meiega ühendust ja mõtleme koos, milline abi oleks sulle hetkel kõige vajalikum. Meil on suur valik erinevaid nõustamisi ja teenuseid, mida saab kombineerida just vastavalt sinu vajadustele.

Depressiooni korral abiks

Nõustamine

Depressiooniga seonduvad

Grupid ja koolitused

Avituse meediakajastusi

Depressioonist

Kogemusnõustaja Iren räägib, kuidas jagu saada masendusest
Kogemusnõustaja Iren räägib, kuidas jagu saada masendusest

Kogemusnõustaja räägib Tallinna TV saates “Terve tervis”, mismoodi saada jagu masendavatest tunnetest ja kuidas pühade ajal end mitte üksi tunda. Vaata lähemalt siit!

Elena räägib Avituse rehabilitatsiooniteenusest, depressioonist ja kaamosest – “Terve tervis” saade
Elena räägib Avituse rehabilitatsiooniteenusest, depressioonist ja kaamosest – “Terve tervis” saade

Elena räägib Tallinna TV saates “Terve tervis” Avituse rehabilitatsiooniteenusest, depressioonist ja kaamosest. Vaata lähemalt siit!

Marina räägib Avituse rehabilitatsiooniteenusest saates “Terve tervis”
Marina räägib Avituse rehabilitatsiooniteenusest saates “Terve tervis”

Tallinna TV saade depressioonist. Marina räägib taastumise toetamisest Avituse rehabilitatsiooniteenusel. Vaata lähemalt siit!   

Depressioon toob valu ja viib elutahte
Depressioon toob valu ja viib elutahte

«Kui mõtlen tagasi sellele ajale, mil mul see haigus diagnoositi, meenub ainult tohutu valu hinges ja südames. Vahel tundus, et lähen lihtsalt lõhki, sest valu ei mahtunud minu sisse ära.» Nii meenutas praegu Viljandis kogemusnõustajana tegutsev Anne Piir aega, mil oli langenud sügavale depressiooni küüsi. Lisaks valule kaasnes jõuetus, enesesüüdistamine, igasugune huvipuudus kõige ja kõigi vastu, väärtusetuse tunne. «Tunne, et…

Liigutav lugu emakssaamisest – kolm rasedust, kaks sünnitust, üks beebi
Liigutav lugu emakssaamisest – kolm rasedust, kaks sünnitust, üks beebi

Minu esimene lapseootus lõppes emakavälise raseduse tõttu ja õnnetul kombel jäin ilma ka munajuhadest. Arvasin siis, et kibedamaid pisaraid pole võimalik valada. Paraku eksisin. Nii kirjutab viljandlanna Triinu Tints (31) pikka ja üleelamisterohket emakssaamise lugu alustades. Kui ma 2013. aasta sügisel esimest korda rasedaks jäin, muretsesin, kuidas ma tollase elukorralduse juures küll last kasvatada suudan – ülikooliõpingud olid pooleli, tööl…

Jagatud kogemus
Jagatud kogemus

Ootamatused võivad tabada moel, justkui oleks visatud aknasse kivi: vaatad nõutuna kilde, püüdes end koguda… „Kui su elus on kriis, siis ei pea kohe tormama psühholoogi või psühhiaatri juurde,“ ütleb arengukeskuse Avitus tegevjuht KATRIN RANDRÜÜT, „esmajoones saab aidata koolitatud kogemusnõustaja.“ Elu üllatab sündmustega, milleks me valmis ei ole, kuid enamasti püüame me oma läbielamisi ja emotsioone jagada kellegagi, kes neid…

Avitus kui “tuletõrjebrigaad” vaimse tervise maailmas
Avitus kui “tuletõrjebrigaad” vaimse tervise maailmas

Kas vaimne tervis on kõigil? Kas vaimne tervis võrdub probleemidejadaga? Keda see teema puudutab? Nii nagu meil kõigil on olemas füüsiline tervis, on meil kõigil ka vaimne tervis. Me hakkame tasapisi harjuma, et kord aastas võiks käia tervisekontrollis. Mõõta vererõhku, teha analüüse, saada tagasisidet. Kes hindab meie vaimset tervist? Kes annab meile tagasisidet, kas sellega on kõik korras? Kes ütleb,…

Depressioonigrupp aitab ületada valehäbi
Depressioonigrupp aitab ületada valehäbi

Pimedad sügiskuud on rasked ajad hingehädade all kannatajatele. Pärnu keskraamatukogus käib alates septembrikuust koos tugirühm depressiooni ja bipolaarsete häirete all kannatajatele, kuhu on oodatud kõik, kes meeleoluhäirete koormat leevendada soovivad. Tugigrupi eestvedajad Terje Tamm ja Ivo Mikson läbisid kevadel arengukeskuse Avitus kogemusnõustaja koolitused. Koolituse raames tuli teha nõustamispraktika ja kuna depressiooniteemad tundusid mõlemale olulised, avatigi Pärnus vastav tugirühm. Tamm peab…

Mured vaimse tervisega
Mured vaimse tervisega
Intervjuu Vikerraadios huvitaja saates 20.10.2016 Kuidas ära tunda meeleoluhäireid, stressispektri erinevaid varjundeid, depressiooni, läbipõlemist? Kas neid saab vältida ja kuidas ravida? 10 aastat tagasi loodud arengukeskus Avitus on püüdnud just ennetada, ravida pikaajalist stressi, depressiooni ja teisi vaimseid häireid. Stuudios on Avituse üks loojatest, psühholoogiline nõustaja Anneli Valdmann.
Rängas elukatsumuses ulatab käe saatusekaaslane
Rängas elukatsumuses ulatab käe saatusekaaslane

“Oma kogemuslugu saan nüüdseks sõnastada kui taastumislugu. Loomulikult on kogu läbielatu jätnud hinge sügava jälje, samal ajal on see mind muutnud ja andnud elule hoopis teise tähenduse,” nendib Eve Mällo, kellele kogemusnõustajate koolitus kujunes tõhusaks teraapiaks. Pärnulanna Eve Mällo (48) teab nüüd, et sellist teraapiat vajanuks ta juba palju varem. “Saime sellel koolitusel grupikaaslastega läbi analüüsida kõik üleelatud kriisi etapid,”…

Kuidas hoida enda vaimset tervist?
Kuidas hoida enda vaimset tervist?

Arengukeskuse Avitus psühholoog, koolitaja ja grupijuht Anneli Valdmann näeb oma praktikas, kuidas paljud inimesed muretsevad pidevalt millegi, ka pisiasjade pärast. Pikas perspektiivis on see organismile väga kurnav, sestap peaks oma mõtete ja meeleoludega teadlikult tegelema. Anneli Valdmann soovitab kolme lihtsat tehnikat, mis argipäevadesse valgust heidavad. Paljud inimesed ei suuda töörežiimilt puhkamisele ümber lülituda. Nad küll lahkuvad töö juurest, kuid tunnevad,…

Mida tasub teada depressioonist?
Mida tasub teada depressioonist?

Depressioon on haigusliku raskusega kurvameelsus, mille taustal on muutused närvisüsteemi töös. Kui sul on rohkem kui kahe nädala jooksul püsinud: alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest: tunned pidevat väsimust puhkus ei taasta jõudu oled apaatne tööd teha on raske magad palju rohkem või vähem kui tavaliselt sööd…

Kaamose vastu aitab värske õhk
Kaamose vastu aitab värske õhk

Juba praegu tuleb paljudel tööle või kooli ning tagasi koju minna hämaras või suisa pimedas. Kellakeeramine on õhtusest valgest ajast veel paraja jupikese ära ampsanud ning paljud kurdavad sügismasendust. Arengukeskuse Avitus kogemusnõustaja Ele-Reet Ehelaidi sõnul armastavad inimesed sügismasenduseks nimetada igasugust meeleolulangust, mis algab sügisel, kui päevavalgust üha napimaks jääb. Juhul, kui see juhtub korduvalt mitmel aastal ja pole seostatav muu…

Mida tasub teada läbipõlemisest?
Mida tasub teada läbipõlemisest?

Läbipõlemine on füüsiline ja/või emotsionaalne kurnatusseisund. Kui sinu elu iseloomustab viimasel ajal kurnatud energiavaru, nõrgenenud vastupanuvõime haigustele, suur rahulolematus ja pessimism, kahanenud töövõime ja vastumeelsus töö- või perekohustuste suhtes, siis võib olla tegemist läbipõlemisega. Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest: tunned pidevat väsimust puhkus ei taasta jõudu oled apaatne tööd teha on raske ärritud pisiasjadest puudub tegutsemistahe pingutused tunduvad mõttetud…

Psüühikahäiretega inimestes tekitab töövõimereform praegusel kujul paanikat
Psüühikahäiretega inimestes tekitab töövõimereform praegusel kujul paanikat

Järgnev artikkel on veebifoorumi „Sa ei ole üksi” liikmete ja kogemusnõustajate ühine arvamusavaldus. Tegu on Eesti suurima vaimse tervise foorumiga, mis koondab inimesi, kel on probleeme depressiooni, ärevushäirete või teiste enam levinud psüühikahäiretega. Eestis räägitakse töövõimetuse põhjustajana eelkõige füüsilistest puuetest. Sujuvalt unustatakse aga ära, et kümne enim töövõimetust põhjustava haiguse hulgas on viis psühhiaatrilised: depressioon, bipolaarne häire, alkoholi kuritarvitamine, skisofreenia…

Asjatu süütunne kulutab
Asjatu süütunne kulutab

Miks me ennast mõnikord alusetult süüdi tunneme, mis tagajärjed sellel võivad olla ja mida probleemi korral ette võtta? Teemast räägib arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja Anneli Valdmann. Kõigil meil on oma ettekujutus heast ja halvast. Kui käitume või ütleme midagi enda meelest halvasti, tunneme enamasti hiljem ka süüd. Kui süütunne on põhjendatud, saame tänu sellele oma tegusid heastada – eksimust tunnistada,…

Kuidas üle saada sügismasendusest?
Kuidas üle saada sügismasendusest?

Avituse juht Anneli Valdmann ütleb, et sügismasendus kipub ründama neid inimesi, kes on elus hästi kohusetundlikud ja püüdlikud. Paljud inimesed tunnevad end sügiseti kurvalt ja jõuetult – energiat pole ollagi ning asjaliku toimetamise asemel tahaks vaid omaette olla justkui tigu karbis. Milles asi? Tegemist võib olla sügismasendusega, mida psühhiaatrite kõnepruugis muidugi nii rahvapäraselt ei nimetata – ametlik nimetus seisundile on…

Ravimid ei ole ainuke vahend depressiooniga võitlemiseks
Ravimid ei ole ainuke vahend depressiooniga võitlemiseks

Arengukeskus Avitus korraldab teist aastat Keilas depressioonirühma. Palusime intervjuu rühmajuhilt Triin Ülesoolt. Kui palju inimestel üldse esineb depressiooni? Kas sellest ei räägita mitte liiga palju? Tegelikult esineb depressiooni väga palju ning suur osa inimestest, keda see vaevab, ei jõua üldse abini. 2006. a terviseuuringu järgi esines viimase kuu jooksul depressiooni 8,7% ehk umbes 114 500 inimesel Eestis. Mõnikord tekib depressioon…

Solvangut kanda või pakkuda rahupiipu?
Solvangut kanda või pakkuda rahupiipu?

KODUTOHTER: Kui keegi solvab, võib see hetkega päeva halliks muuta ja tuju nulli viia. Olgu selle põhjuseks ütleja pahatahtlikkus või enda liigne vastuvõtlikkus. Solvumisest ja sellega seonduvast räägib arengukeskuse Avitus grupinõustaja Kristi Leps. Solvuda võib kõikvõimalike asjade peale: kui parim sõbranna unustab sünnipäevaks õnne soovida; kui elukaaslane ei märkagi, et oled just juuksurist tulnud; kui ema avaldab arvamust, et sa…

Vaimse vägivalla nähtamatud haavad
Vaimse vägivalla nähtamatud haavad

KODUTOHTER: Kaaslane teeb elu kibedaks piirangute seadmise, pideva kontrolli ja terroriseerimisega. Kahjuks ei ole need juhud harvad, kui selliseid vaimse vägivalla võtteid oma lähedaste peal kasutatakse. Miks seda tehakse ja kuidas selliste olukordadega toime tulla, sellest räägib arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja Anneli Valdmann. “Vaimse vägivalla alla võib väga laias laastus liigitada kõike, mis paneb inimest ennast halvasti tundma või tegema…

Kuidas puhata nii, et see oleks ka puhkus
Kuidas puhata nii, et see oleks ka puhkus

“Julged hoolida” leheküljel annab nõu arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja ja koolitaja Anneli Valdmann. Väga paljud inimesed „ei oska“ puhata. Neisse on sisse programmeeritud paaniline vajadus päevast-päeva aktiivselt sebida ja sekeldada. Neid tabab ,,tühja nädalalõpu paanika’’ ja ,,suvepuhkuse depressioon’’. Pealiskihi alla kiigates võib näha, et neil on suur hirm olla ’’mõttetu inimene’’, ,,laisk’’ või ,,nohik’’, kui nad ka väljaspool tööaega vahetpidamata…

Sügis süvendab meeleoluhäireid
Sügis süvendab meeleoluhäireid

Keilas toimub järgmisel teisipäeval depressiooni ja bipolaarse häire lühikoolitus ja 25. septembril alustab rühmatööd vastav grupp. Lisaks alustab Arengukeskus Avitus lapsevanemate kooliga. Mida kujutab endast depressiooni koolitus, küsisime Avituse koolitajalt Triin Ülesoolt. Kuidas ära tunda depressiooni? Depressiooni puhul on inimesel pikemaajaliselt halb meeleolu, vähe energiat ja miski ei paku enam rõõmu. Lisaks võib alaneda tähelepanu kontsentratsioonivõime, langeda enesehinnang, tekkida süütunne…

Läbipõlemine pole häbiasi
Läbipõlemine pole häbiasi

Vähene puhkus, ülepinge, soov teha endast rohkem, et mitte kaotada tööd või vastupidi – tõusta karjääriredelil, võib ühel hetkel viia seisundisse, kust väljatulek ehk juba meditsiinilist abi vajab. Ta tuleb sisse naeratades, ent pinges. Räägib hüplikult, kuidas juba mitu kuud kogeb pitsitusi rinnas ja õhupuudust. Töötades juhtkonnas, tabab teda mingitel hetkedel ärevus, süda hakkab kloppima. Vahel ka hommikuti, enne suuremat…

Pikalt töötuksolemise valud ja vaevad
Pikalt töötuksolemise valud ja vaevad

Koondamisteadet saada on väga vastik isegi siis, kui seda iseendalegi ei tunnista. Edasi on kaks võimalust – kas elust eemale tõmbununa vaikselt kodus stressata või hakata elektrijänesena oma kohta siin päikese all tagasi võitlema. Koolitatute, töövestlustes karastunute ja ajutiste töökohtade vahel laveerima harjunutena on paljud neist taas jalga ukse vahele saamas. Teie, kes te mugavalt oma täiskohtadel töötate, hoidke alt!…

Inimene elab töökaotust läbi samamoodi nagu leina
Inimene elab töökaotust läbi samamoodi nagu leina

Töölt koondamine mõjub nagu kõik rasked kaotused, ütleb Avituse psühholoogiline nõustaja Anneli Valdmann . Pole vahet, kas kaotatakse töö, kodu või lähedane, põhimõtteliselt tehakse läbi kõik leinaprotsessi faasid. Esimene on mittetunnistamise faas, mis kestab mõnest tunnist mõne nädalani. See on šokk, inimesele ei jõua info kohale. Uskumatus ja lootus, et äkki siiski võetakse veel tööle tagasi. Vahel väljendub ka apaatiana.…

Depressiooniga tööle
Depressiooniga tööle

Tööta olemine tekitab inimeses palju probleeme, nii materiaalseid kui ka psüühilisi. Üks võimalik tagajärg on depressioon, mis raskendab tööle saamist või tööl püsimist ja tekitab probleemide nõiaringi. Kuidas end masenduse ajal tööle saamiseks kokku võtta? Meediast oleme juba mõnda aega lugenud-kuulnud sõnumeid, mis pole eriti julgustavad – koondamised, pankrotid jms. Kuigi viimasel ajal on uudistest läbi jooksnud ka positiivsemaid noote,…

Ka Eesti ema põeb sünnitusjärgset depressiooni
Ka Eesti ema põeb sünnitusjärgset depressiooni

Peale pikka ootamist on laps lõpuks ometi sündinud, aga oodatud rõõmujoovastust ei järgne. Noor ema on hoopis kurb ja närviline. Pea valutab, energiat ei ole… Kõik ajab nutma, ta ei suuda keskenduda, rahuneda ega magada, lapse edusammud ei rõõmusta. Naine tunneb, et olukord on lootusetu ja ta on emana läbikukkunud. Ta põeb sünnitusjärgset depressiooni. “Kui ära sünnitasin, ei olnud mul…

Kui ema on kurb
Kui ema on kurb

Kas teate seriaali “Meeleheitel koduperenaised”? Muidugi teate! Ent kas teate ka, kuidas sarja autor Marc Cherry tuli mõttele selline lugu kirjutada? Nimelt juhtus ta kord koos emaga vaatama uudist Andrea Yatesi kohtuprotsessi kohta. Andrea oli aastaid kannatanud sünnitusjärgse depressiooni ja psühhoosi all ning järjekordsel “raskel päeval” otsustas ta oma viis last uputada, sest tundis, et ei suuda enam. Kui Cherry…

Depressioon ja perekond
Depressioon ja perekond
Ei aastaaeg ega majandusolukord paku praegu väga ohtralt valgust ja sära, mis paneb taas rääkima depressioonist ja masendusest. Banaalselt kõlav jagatud mure on pool muret on igal juhul jõuline tõde aga kui valmis on põhjamaine rahvas ennast avama ja muret jagama enne, kui kõige hullem pärale jõudnud? Selle üle arutlevad Arengukeskuse Avitus juht Anneli Valdmann, rühmaterapeut Kene Truve ja saatejuht…
Eestis põeb depressiooni iga üheksas inimene
Eestis põeb depressiooni iga üheksas inimene

Psühhiaater Pille Varmanni sõnul on depressioonist räägitud viimased 15 aastat, see aga ei tähenda, et depressiooni haigestumine oleks sagenenud. Seda on lihtsalt hakatud rohkem diagnoosima. Kuigi Eestis põeb Varmanni sõnul depressiooni iga üheksas inimene, võtab neist ravimeid vaid iga kümnes. Ülejäänud üheksa ei ravi end või püüavad aidata ennast muul moel. “Eesti meeste depressiooniravim number üks on paraku alkohol,” nendib…

49 aastat võitlust depressiooniga
49 aastat võitlust depressiooniga

“Ma pole ohver, mu olukord pole karistus, vaid elu õppetund, mis tuleb läbida samm-sammult, nagu sibulat koorides eemaldatakse kihid. Ent nagu sibulakooriminegi, võib see ajada nutma,” ütleb 49 aastat depressiooni ja ärevushäirega elanud Siiri Sarapuu. Praegu 54aastast Siirit tabas esimene paanikahoog viieaastaselt. “Vanaisa matuste päeval jõudis mulle pärale, et kõik inimesed surevad ja ka mina suren kunagi,” mäletab ta. Sellest…

Ema pidev stress ja masendus ohustab ka last
Ema pidev stress ja masendus ohustab ka last

Veebruari keskpaigast alustab tegevust emade stressirühm, kus saavad oma muredele lahendust otsida kõik emad. Eneseabirühma võivad tulla pisikeste beebide emad, keda vaevab sünnitusjärgne stress, samuti emad, kelle lapsed on juba suuremad, aga kes ikka aeg-ajalt tunnevad, et on väsinud ja masenduses, et nad ei ole head emad ega saa oma kohustustega peres hästi hakkama. “20 protsendil noortest emadest tekib sünnitusjärgne…

Liigne sõltuvus teeb elu põrguks
Liigne sõltuvus teeb elu põrguks

Meenutuseks: lähisõltuvus on see, kui inimene mugandub partneri käitumise ja reageeringutega, mis talle ei sobi, ning viisiga, kuidas teda koheldakse. Ka siis, kui see haiget teeb või alandab. Lähisõltuv on nii keskendunud teise inimese tunnetele, et ta ei pruugi isegi aru saada, et tolle käitumine ja kohtlemine talle ei sobi. Lähisõltuv elab oma elu teise inimese reeglite järgi ja panustab…

Armasta mind, sest ma olen sulle hea
Armasta mind, sest ma olen sulle hea

Kene Truve Pere ja Kodu” 06.2006, artikkel suhtesõltuvusest ja kaassõltuvusest   Lähisõltuvus saab alguse õige varases eas. Kui väike laps ei tunneta lähedust oma elu kõige tähtsamate inimestega, kuni kolmanda eluaastani emaga ja hiljem ka isaga või koguni mõlemaga, leiavad lapse psühholoogias aset muutused. Emaarmastus on ainulaadne. Selle toel tunneb laps, et ta on hinnatud ja armastatud just sellisena nagu…

Avituse meediakajastusi

Bipolaarsest häirest

Tere, ma olen Kreete. Ma olen bipolaarne
Tere, ma olen Kreete. Ma olen bipolaarne

Eestlased ei karda enam oma lugusid tugigrupis jagada. Tugirühmi oleks vaja palju rohkem. „Tere, ma olen Kreete. Ma olen bipolaarne. Mul on kaks väikest last ja siia sundis mind tulema mees, sest ta ei suuda enam minuga elada.” Umbes nii mäletab oma esimest tugirühma õhtut 32-aastane Kreete, keda kimbutab juba aastaid depressioon. Hiljuti diagnoosis psühhiaater tal bipolaarse häire ja suunas…

Mida tasub teada bipolaarsest häirest?
Mida tasub teada bipolaarsest häirest?

Bipolaarse meeleoluhäire korral vahelduvad depressiooni ehk masenduse ning maania ehk kõrgenenud meeleolu ja aktiivsuse episoodid. Ligi pooltel juhtudest on esimeseks episoodiks depressioon. Maania ja hüpomaania põhisümptomid: meeleolu kõrgeneb ja kõrgeneb kõik tundub võimalikuna maailm on kaunis Kuid kõige selle juures on maanial ka oma halb ja hävitav pahupool. BPH depressiooni periood sarnaneb tava-depressioonile, maania ja hüpomaania puhul avalduvad mõned või…

Tipust kuristikku
Tipust kuristikku

Bipolaarse häirega inimese elu kulgeb kui pidevas meretormis: kord on ta laineharjal, täis ülimat aktiivsust, seejärel langeb masenduse ja jõuetuse sügavikku. Neljakümne kuue aastasel Tiinal on palju töid-tegemisi: tal on viis last, kellest kaks nooremat poega elavad veel kodus, naine juhib turismiettevõtet ning aitab koos abikaasaga hüljatud lapsi. Sõbrad teavad teda kui särasilmset, energilist ja tarka naist. “Täna kirjutasin nelja…

Mõnda meeleoluhäiret peab patsient ravima kogu elu
Mõnda meeleoluhäiret peab patsient ravima kogu elu

Haigusteadvuseta patsiendid ei saa kahjuks kõvahäälselt parema ravi kättesaadavust nõuda. Uuringud näitavad, et bipolaarset häiret põeb 1–3% elanikkonnast, mis teeb Eesti kohta hinnanguliselt 40 000 inimest. „Ega diagnoosimine väga lihtne pole, sest depressioon ja bipolaarne häire on mõlemad meeleoluhäired,” ütleb Pärnu psühhiaatriakliiniku statsionaarse osakonna juhataja Raine Pilli. Meeleoluhäire puhul on sagedamini tegemist ainult depressiooniga – inimesel esinevad vaid meeleolu langus…

Psüühikahäiretega inimestes tekitab töövõimereform praegusel kujul paanikat
Psüühikahäiretega inimestes tekitab töövõimereform praegusel kujul paanikat

Järgnev artikkel on veebifoorumi „Sa ei ole üksi” liikmete ja kogemusnõustajate ühine arvamusavaldus. Tegu on Eesti suurima vaimse tervise foorumiga, mis koondab inimesi, kel on probleeme depressiooni, ärevushäirete või teiste enam levinud psüühikahäiretega. Eestis räägitakse töövõimetuse põhjustajana eelkõige füüsilistest puuetest. Sujuvalt unustatakse aga ära, et kümne enim töövõimetust põhjustava haiguse hulgas on viis psühhiaatrilised: depressioon, bipolaarne häire, alkoholi kuritarvitamine, skisofreenia…

Sügis süvendab meeleoluhäireid
Sügis süvendab meeleoluhäireid

Keilas toimub järgmisel teisipäeval depressiooni ja bipolaarse häire lühikoolitus ja 25. septembril alustab rühmatööd vastav grupp. Lisaks alustab Arengukeskus Avitus lapsevanemate kooliga. Mida kujutab endast depressiooni koolitus, küsisime Avituse koolitajalt Triin Ülesoolt. Kuidas ära tunda depressiooni? Depressiooni puhul on inimesel pikemaajaliselt halb meeleolu, vähe energiat ja miski ei paku enam rõõmu. Lisaks võib alaneda tähelepanu kontsentratsioonivõime, langeda enesehinnang, tekkida süütunne…

Pääsemine mägiraudteelt
Pääsemine mägiraudteelt

Neli aastat hiljem istub mu vastas naine, kelle puhul on vaimuhaigust raske ette kujutada. Tagasihoidlikult naeratav Eve tellib endale rohelise tee ja kohupiimakoogi ning vabandab, et jätab vestluse ajaks mobiiltelefoni sisse. “Mu kaheksa-aastane poeg on klassivenna sünnipäeval ja tahab mulle võib-olla helistada.” Eve õpib korraga sotsiaaltööd ja psühholoogiat ning näitab oma kursusetööd, mis kannataks ilmselt diplomitöögi mõõdu välja: “Bipolaarse meeleoluhäirega…