Perfektsionism või meelerahu?

Su kodu peab olema täiesti korras: käid ringi, tolmulapp pihus, ja otsid sõrmejälgi, mida saaks veel ära nühkida. Sama on tööl: kui midagi teed, siis 200%. Ka su lapsed peavad kõike jõudma. Sest sa oled perfektsionist!

Riina Solman (42) on kahe poja – Marteni (16) ja Oskari (2,5) ema ning viimased neli aastat ka õnnelik abielunaine. Riina on ligi 20 aastat töötanud kõrgetel ja vastutusrikastel ametikohtadel nii erinevate ministrite nõunikuna kui ka kommunikatsioonijuhina, lisaks kuulunud Oleviste kiriku hoolekogusse. Praegu töötab ta Viimsi valla kommunikatsioonijuhina ja on Tallinna linnavolikogu liige.

Viimased aastad on Riina kõrval toeks abikaasa Peeter, kuid varem rabas ta kodus ja töörindel üksinda. Oma esimesest abikaasast läks ta lahku siis, kui Marten oli viiene. Seda, et tal õnnestus iseseisvalt nii hästi toime tulla, peab ta oma perfektsionismi teeneks. “Jah, ma tõepoolest tahan, et kõik mu elus oleks täiuslik — nii tööasjad kui ka pereelu,” tõdeb Riina.

Samuti usub Riina, et just ideaalsuse poole püüdlemise tõttu jäi tema esimese ja teise poja vanusevaheks 14 aastat.

“Tahtsin teise lapse sünniks luua täiuslikud tingimused, et lapsel oleks turvaline perekond: ema ja isa, kes on heas suhtes.” Riina on kindel, et kui ta oleks leppinud vähemaga, oleks ta praegu õnnetu.

Aastatega on tema täiuslikkuseihalus siiski kahanenud. “Näiteks olin esimese lapse sündides täielik puhtusefriik. Mäletan, kuidas pesin imiku kõrvalt iga päev põrandaid, kas või öösel. Pesin muudkui ka pesu, kuivatasin, triikisin. Nüüd on põrandad vahel mitu nädalat pesemata. Aga triikimisest ma siiski veel loobuda ei suuda,” muigab naine.

Perfektne välimus

Nooremana oli Riinale väga oluline ka perfektne välimus. “Mul olid kunstripsmed ja -küüned,” tunnistab ta. Ja ehkki ta on enamiku elust olnud väga sale, tundus talle esiklapse sünni järel, et kehakaalu nimel peab rohkem pingutama. “Olin niigi kõhn, aga ikka sundisin end kätekõverdusi ja kõhulihaste harjutusi tegema. Ükskord jäin harjutusi tehes väsimusest lausa vaibal magama.” Nüüd Riina välimusele nii palju

rõhku ei pane. Abielu ja Oskari sünd on lisanud talle 10 kilo, kuid ta ei muretse. Naine arvab, et ehk pööras ta varem liigset tähelepanu välimusele ja pisiasjadele seetõttu, et tal puudus turvatunne. “Kui sul on eluplaan paigas ja rahu iseendas, kaob täiuslikkuse tagaajamine välistes ja sageli ebaolulistes asjades ära.”

Täiuslik lapsevanem

Ka emana on Riina üritanud olla täiuslik, eriti esimese pojaga. “Martenit viisin igale poole: mängukooli, ujuma ja nii edasi. Aga nüüd mängime pisipojaga õhtuti kodus ja oleme lihtsalt õnnelikud ühise aja üle.” Riina meenutab, kuidas kümmekond aastat tagasi oli talle ka väga tähtis, et vanemal pojal oleksid kõik asjad olemas, et ta poleks teistest kehvem. “Kui ta ükskord koju tulles ütles, et teistel lastel on nii suured ja ilusad korterid, miks meil ei ole, hakkasin otsekohe tegutsema selle nimel, et suurem korter saada.”

Oma lastelt Riina siiski liigset täiuslikkust ei oota. “Lapsed peavad olema terved ja rõõmsad, need on minu ainukesed soovid.”

Kui piiri pidada ei oska

Kui Riina sai ülemäärasest perfektsionismist omal käel ja vanuse lisandudes jagu, siis paljudel see ei õnnestu. Paraku võib äärmuslik perfektsionism viia pikkamisi stressi, psüühika- ja käitumishäireteni.

Suures firmas keskastmejuhina töötav 40aastane Marge, 13- ja 15aastase tütre ema, hakkas paar aastat tagasi tundma peavalusid, pidevat pinget, südamekloppimist ning ebamugavust kõhus. Ta ei suutnud keskenduda igapäevastele tegevustele, sest peas keerlesid muremõtted nii enda tervise, töö kui ka teismeliste tütarde tuleviku pärast. Talle tundus, et tütred ei tule toime kooliasjadega, ei huvitu millestki, ja teda valdas hirm, et laste tulevikule pandud lootused purunevad.

Kodus oli õhk Marge kurtmistest paks. Tütred ei tahtnud seal enam viibida ja mehel oli kõrini etteheidetest, et kõik on naise õlul. Nii soovitas ta kaasal pöörduda psühholoogi poole. Sealt jõudis Marge psühhiaatri juurde ning sai diagnoosiks ärevushäire. Arsti hinnangul oli see tingitud viimaste aastate ülemäärasest pingest tööl ja kodus.

Marge ise usub, et sügavamaks põhjuseks on tema perfektsionism. Nii nagu ta ei andnud armu teistele, ei andnud ta armu endalegi.

Naine on kindel, et kui ta poleks tol hetkel psühhiaatri juurde jõudnud, oleks ta abielu lõhki läinud ning saanud kahjustada tervis. “Õnneks pääsesin pool aastat kestnud teraapiaga ja olen nüüd täiesti uus inimene — võtan elu rahulikumalt ning suhted tütardega on hoopis paremad,” tunnistab Marge.

Kuidas olla lihtsalt hea, mitte väga hea?

Arengukeskuse Avitus koolitaja, psühholoogiline nõustaja Anneli Valdmann leiab, et liigne perfektsionism ei ole hea üheski valdkonnas — ei äris, töös ega lastekasvatuses. Tema sõnul tekitab täiuslikkuseiha vanemates väga kõrge sisepinge, mis kajastub ärevusena ning survena lastele. Tihti tähendab see äärmuslikku rangust.

“Eesti inimesed on üldse oma olemuselt väga tublid, nad tahavad teha kõike väga hästi, kuid tihti hakatakse üle pingutama ja tegema asju, mida ei olegi vaja. See aga tekitab pinge nii täiskasvanute omavahelistesse kui ka vanema-lapse suhetesse,” selgitab nõustaja.

Annelil on neli last ja ta teab nii isiklikest kui ka nõustamisel käinud emade kogemustest, et pea kõik üritavad esiklapse puhul olla täiuslikud vanemad. Enamik saab sellest soovist üle pärast teise lapse sündi. Neile, kel see nii lihtsalt ei käi, soovitab ta järgmist:

• Luba lapsel olla, nagu ta on!

Ja luba endal vanemana olla nii, nagu sa hetkel oled. Kõik su teod ei pea olema viimase peal ja pidevalt heaks kiidetud.

• Õige on oodata oma lapselt just selliseid asju, mis vastavad tema vanusele, väsimusastmele, arengule ja on kooskõlas keskkonnaga.

• Vanemana saad anda täpselt nii palju, nagu oma praeguste ressurssidega suudad. Ära ürita olla täiuslik, piisab, kui oled lihtsalt hea lapsevanem.

Lapsepõlvest kaasatulnu

Kus on täiuslikkuseiha juured? “Minu puhul kindlasti lapsepõlves,” lausub Riina Solman, kes on pere kahest tütrest noorim.

Kuna Riina õde Kristel oli isapoolse suguvõsa esimene lapselaps, keda oli pikalt-pikalt oodatud, sai ta erilise imetluse osaliseks. “Mina olin kõrval väike hädapätakas, kes üritas õe pealt kõike õppida. Ma muidugi õppisingi kõike hästi tegema, kuid jäin alati teiseks,” sõnab Riina. Ta meenutab, kuidas tal ei lubatud võtta binoklit, sest ta oli liiga väike; kuidas ta ei tohtinud sõita õe jalgrattaga, sest võis selle ära lõhkuda.

Riina ei olnud siis ega ole ka praegu õe peale kade. Siiski arvab ta ikka veel, et õde on temast tublim. “Tal on kolm last, tal on oma ettevõte, mida mul veel ei ole, kuid mille tahaksin ühel päeval luua.”

Riina arvab ka, et see alaline pingutamine tähelepanu nimel lapsena on üks põhjus, miks ta ka täiskasvanuna püüab parim olla. Teine põhjus on Riina arvates geenides, sest ta emapoolne suguvõsa on ingerlased.

“Ingerlane on nagu pajuvits, keda saab küll painutada, kuid ära murda ei saa. Tunnen, et mu peas on justkui pidev kutse: on vaja sooritada, kesta ja püsima jääda; ikka paremini, rohkem ning kaugemale jõuda,” räägib Riina.

Pisut perfektsionismi tuleb kasuks

Kuid Riina usub, et tänu turvatundele pereelus on temas lõpuks enesekindlus ja rahu, mida enne polnud. Ja see on üks põhjuseid, miks tema perfektsionism on taandunud. Teiseks oluliseks mõjutajaks on Oleviste kirik, kust ta on saanud õpetust mõistlikuks ja positiivseks ellusuhtumiseks.

Kolmas tegur on Riina arvates vanus. “Kui varem pidin võtma elult vastu kõik pakkumised, mis tulid, ja tahtsin kõigega väga hästi hakkama saada, siis nüüd enam nii ei ole.”

Läbipõlemiseni, nagu perfektsionistidega sageli juhtub, optimistliku meelelaadiga Riina õnneks ei jõudnud, kuid paar aastat oli ta üsna depressiivses meeleolus. “Eks oma rolli mängis see, et mul oli parajasti üks õnnetu-võitu suhe,” tunnistab ta. “Kuid ka siis lõi mu perfektsionistlik vaim välja ja hakkasin mõtlema, kuidas ennast ise jalule aidata. Ja aitasingi!”

Riina ei ole kunagi mõelnud, et peaks perfektsionismi endast lõplikult välja juurima. “Kui ma tahan tööasjus tulemust saavutada, on see vajalik,” kinnitab Riina ja tunnistab, et tööasjades üritab ta olla parim ka nüüd. “Allahindluse teen aga kahtlemata siis, kui hommikul tuleb Oskarile hoidja ja poeg tahab kümme minutit kauem mu süles istuda. Siis luban endal koosolekule viis minutit hilineda.”

Riina jaoks tähendab perfektsionism eelkõige kvaliteeti. “Ma küll ei aja juuksekarva nii väga lõhki, nagu perfektsionistid seda tihtipeale teevad,” märgib ta ning tõdeb, et on aja jooksul õppinud: kui on kiire, pole vaja oma toodet või sõnumit teemandiks lihvida. “Annan endast lihtsalt maksimaalse, mis mul sel hetkel on.”

Mõned perfektsionisti tunnused

* Sa tahad teistele inimestele endast pidevalt head muljet jätta. Olla huvitav ja originaalne ning rääkida tarka juttu, et olla usaldusväärne.

* Sa pead olema kogu aeg valvel, et välistada ebameeldivusi tulevikus.

* Sa pead olema ideaalse välimusega, et elus läbi lüüa.

* Sa pead endast alati maksimumi andma.

* Sa pead kohe ja kiiresti edu saavutama.

* Sa pead kõigile meeldima selleks, et end hästi tunda.

* Kui sa ei saavuta täielikku edu, oled läbi kukkunud.

Mis aitab?

Perfektsionismi lõksust pääsemiseks on abi teraapiatest. Ärevus– ja meeleoluhäirete korral peetakse kõige tõhusamaks ravimeetodiks kognitiiv-käitumisteraapiat.

Allikas: Pere ja Kodu