Mõnda meeleoluhäiret peab patsient ravima kogu elu

Haigusteadvuseta patsiendid ei saa kahjuks kõvahäälselt parema ravi kättesaadavust nõuda. Uuringud näitavad, et bipolaarset häiret põeb 1–3% elanikkonnast, mis teeb Eesti kohta hinnanguliselt 40 000 inimest.

„Ega diagnoosimine väga lihtne pole, sest depressioon ja bipolaarne häire on mõlemad meeleoluhäired,” ütleb Pärnu psühhiaatriakliiniku statsionaarse osakonna juhataja Raine Pilli. Meeleoluhäire puhul on sagedamini tegemist ainult depressiooniga – inimesel esinevad vaid meeleolu langus ja aktiivsuse vähenemine ning muud depressiooni sümptomid. Ainult depressiooni korral ei ole kunagi hüpomaaniat ja maaniat. Maania diagnoosimisel on olulised tunnused näiteks vähemalt nädala vältel kestnud meeleolu kõrgenemine, füüsilise ja vaimse tegevuse mahu ja kiiruse tõus, unevajaduse vähenemine jne. Hüpomaania on maania nõrgem aste, mille puhul esineb vähemalt mitu päeva järjest kerge meeleolu kõrgenemine, energia ja aktiivsuse tõus ning vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne.

„Kui inimesel tekib lisaks läbipõetud depressiooniepisoodile hüpomaania või maania, diagnoositaksegi bipolaarset häiret, kus meeleolu liigub erineval ajal mõlemas suunas,” selgitab dr Raine Pilli.

Bipolaarne häire on krooniline haigus, mille ravi peaks ideaalis olema pikaajaline, sageli ka elukestev. Ravis kasutatakse ravimeid (meeleolustabilisaatorid, anti-psühhootikumid, antidepressandid) ja paralleelselt psühhosotsiaalseid meetodeid: psühho- ja tööteraapia, sotsiaalne toetamine.

„Kurb on see, et mida vähem ravile allutakse, seda halvem on haiguse prognoos. Eestis on probleemiks ka teatud ravimite kättesaadavus. Näiteks mõned uuema põlvkonna antipsühhootilised ravimid on mujal maailmas inimestele kättesaadavad ja rahaliselt jõukohased. Need peaksid olema kättesaadavad ka meil, kuid paraku pole,” tunnistab psühhiaater.

Dr Pilli selgitab, et kuna haigusteadvuse ja ravisoostumuse küsimus on sageli ravis keskne moment, vajaksid mitmed patsiendid depooravi (selle asemel, et võtta iga päev tabletti, tehakse üks lihasesisene süst kolme-nelja nädala tagant) nüüdisaegsete vähem kõrvaltoimeid põhjustavate preparaatidega. Kahjuks haigekassa ravimisoodustuspoliitika seda ei toeta. Ja kuna haigusteadvuseta inimesed ise arusaadavatel põhjustel ravi kättesaadavust kõvahäälselt ei nõua (erinevalt vähihaigetest), siis nii ongi.

Tunnistage oma probleeme

Paranemine võib maania, hüpomaania või depressiooni vahelistel aegadel olla täielik, kuid enamasti sõltub paranemine ravisoovituste täitmisest. Bipolaarne häire on samasugune krooniline haigus nagu diabeet või kõrgvererõhktõbi ning see tähendab, et toetusravi peab sümptomite kontrolli all hoidmiseks olema püsiv, enamasti elukestev.

Uuringud näitavad, et kuni 60% bipolaarse häirega inimestest ei täida ravisoovitusi või katkestavad ravimite võtmise täielikult. Sageli on ravi katkestamise põhjuseks asjaolu, et inimene ei tunnista endale oma probleeme. Ta peab nii kõrgendatud meeleolu ja hüperaktiivsust kui ka masendunud meeleolu iseloomu juurde kuuluvaks.

Psühhiaatri vastuvõtule saab saatekirjata. Kui meeleolu kõikumisi on ette tulnud nädalate või kuude kaupa, igapäevane toimetulek kooli-, töö- või eraelus on häiritud või endal on tekkinud võimaliku psüühikahäire kahtlus, minge arsti konsultatsioonile.

Teatud juhtudel saab bipolaarset häiret ravida ka enda tahtest olenemata – sel juhul peab olema sedastatav, et inimene ohustab haiglaravita jätmisel psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. „Bipolaarse häirega patsientide eluaegne suitsiidirisk on väga kõrge, hinnanguliselt 17–19%. Eri uuringute alusel üritab 25–50% patsientidest elu jooksul enesetappu vähemalt korra,” ütleb dr Pilli.

Tahtest olenematu ravi on juriidiliselt täpselt reguleeritud ja üle 48 tunni on see võimalik vaid kohtu loal. Vastu haige enda tahtmist hospitaliseeritakse sagedamini ägedas maniakaalses seisundis olevaid inimesi, kuid vahel ka sedavõrd raskes depressioonis olevaid patsiente, kes ei ole suutelised oma elu ja tervist tagama.

Ka rühmatöö võib haiget ja tema lähedasi mures aidata

•• MTÜ Avitus programm on mõeldud meeleoluhäirete (depressioon, bipolaarne häire) all kannatajatele. Osalemiseks ei pea olema meditsiinilist diagnoosi. Soovi korral võivad osaleda ka pereliikmed või lähedased. Osalemine on vabatahtlik.

•• Rühmatöö ajal räägitakse meeleoluhäirete (depressioon ja bipolaarne häire) tekkimisest ja püsimisest; isiksuse kujunemisest, reageerimis- ja tajumisviisidest, valdavatest emotsioonidest; mida ja miks me muuta saame; mõtete ja emotsioonide juhtimisest ja ümber kujundamisest jne. Peale selle antakse praktilist infot.

•• Töö toimub psühhoharidusliku rühmatöö vormis ja rühmaga võib liituda aasta läbi. Rühmatöö toimub Tallinnas ja Keilas (algas 23. septembril), Tartus (algab 2. oktoobril) ja Valgas (algab novembris).25

Allikas: Päevaleht