Killukesi meie tööst
Avituse meediakajastused läbi aastate
Kogemusnõustaja räägib Tallinna TV saates “Terve tervis”, mismoodi saada jagu masendavatest tunnetest ja kuidas pühade ajal end mitte üksi tunda. Vaata lähemalt siit!
Elena räägib Tallinna TV saates “Terve tervis” Avituse rehabilitatsiooniteenusest, depressioonist ja kaamosest. Vaata lähemalt siit!
Tallinna TV saade depressioonist. Marina räägib taastumise toetamisest Avituse rehabilitatsiooniteenusel. Vaata lähemalt siit!
«Kui mõtlen tagasi sellele ajale, mil mul see haigus diagnoositi, meenub ainult tohutu valu hinges ja südames. Vahel tundus, et lähen lihtsalt lõhki, sest valu ei mahtunud minu sisse ära.» Nii meenutas praegu Viljandis kogemusnõustajana tegutsev Anne Piir aega, mil oli langenud sügavale depressiooni küüsi. Lisaks valule kaasnes jõuetus, enesesüüdistamine, igasugune huvipuudus kõige ja kõigi vastu, väärtusetuse tunne. «Tunne, et…
Minu esimene lapseootus lõppes emakavälise raseduse tõttu ja õnnetul kombel jäin ilma ka munajuhadest. Arvasin siis, et kibedamaid pisaraid pole võimalik valada. Paraku eksisin. Nii kirjutab viljandlanna Triinu Tints (31) pikka ja üleelamisterohket emakssaamise lugu alustades. Kui ma 2013. aasta sügisel esimest korda rasedaks jäin, muretsesin, kuidas ma tollase elukorralduse juures küll last kasvatada suudan – ülikooliõpingud olid pooleli, tööl…
Et olla adekvaatselt toeks puudega, füüsist või vaimu kurnava haigusega võitlevatele või rasket eluperioodi läbivatele inimestele, saab oktoobrist ammutada teadmisi riiklikult kinnitatud õppekavaga kogemusnõustajate väljaõppel. Meeleoluhäirete leevendamisele keskendunud vaimse tervise keskus Avitus on loonud väljaõppe, et anda põhjalik ülevaade psühholoogilistest taastumisprotsessidest ja kasutada antavaid nõustamisoskusi kaasmaalaste elukvaliteedi parendamisel, ühendades teadus – ja kogemuspõhise õppe. Kogemusnõustajaks saamise eelduseks on isikliku taastumisloo…
Kas oled tabanud end pingsat mõttetööd tehes samal ajal ka narmendavaid küünenahku nakitsemast? Järjepanu juuksesalke silumast? Punni kraapimast? Nina nokkimast? Miks me nii küll teeme? Kärna kraapimine või nina nokkimine ei sõltu vanusest ega kasvatusest. Ka mitte haridustasemest. See mõnus tegevus ei vali aega ega kohta. Samuti ei oota näpp teadlikku käsklust nahakonarus üles otsida. Sõrmed tegutsevad salamisi, justkui iseenesest.…
Ootamatused võivad tabada moel, justkui oleks visatud aknasse kivi: vaatad nõutuna kilde, püüdes end koguda… „Kui su elus on kriis, siis ei pea kohe tormama psühholoogi või psühhiaatri juurde,“ ütleb arengukeskuse Avitus tegevjuht KATRIN RANDRÜÜT, „esmajoones saab aidata koolitatud kogemusnõustaja.“ Elu üllatab sündmustega, milleks me valmis ei ole, kuid enamasti püüame me oma läbielamisi ja emotsioone jagada kellegagi, kes neid…
Kas vaimne tervis on kõigil? Kas vaimne tervis võrdub probleemidejadaga? Keda see teema puudutab? Nii nagu meil kõigil on olemas füüsiline tervis, on meil kõigil ka vaimne tervis. Me hakkame tasapisi harjuma, et kord aastas võiks käia tervisekontrollis. Mõõta vererõhku, teha analüüse, saada tagasisidet. Kes hindab meie vaimset tervist? Kes annab meile tagasisidet, kas sellega on kõik korras? Kes ütleb,…
Pimedad sügiskuud on rasked ajad hingehädade all kannatajatele. Pärnu keskraamatukogus käib alates septembrikuust koos tugirühm depressiooni ja bipolaarsete häirete all kannatajatele, kuhu on oodatud kõik, kes meeleoluhäirete koormat leevendada soovivad. Tugigrupi eestvedajad Terje Tamm ja Ivo Mikson läbisid kevadel arengukeskuse Avitus kogemusnõustaja koolitused. Koolituse raames tuli teha nõustamispraktika ja kuna depressiooniteemad tundusid mõlemale olulised, avatigi Pärnus vastav tugirühm. Tamm peab…
Olete aastakümneid külg külje kõrval elanud, jaganud muresid ja rõõme, teinud tulevikuplaane – ja äkki haigestub abikaasa tõsiselt. Näib, nagu oleks maailm kokku varisenud. Kuidas leppida elu paratamatusega ja vabaneda kibedusest, et saatus on ebaõiglane? Abikaasa tõvevoodisse varisemise kriis on hoopis midagi muud kui lapse või oma vanemate haigused. Emade-isade eest hoolt kandvad lapsed saavad jõudu mõttest, et sel viisil…
SAAGE TUTTAVAKS SILLE JA ANNIKAGA. NEID KAHTE NAIST ON KOKKU VIINUD SAATUS, VOI TÄPSEMALT ÖELDES OLI SELLEKS ÜKS FOORUMILEHT, KUS NAD ÜHISE MUREGA ÜKSTEIST KOHTASID. SILLEL JA ANNIKAL ON ÜHINE HIRM – SEE ON HIRM SURMA EES, JUBA PAAR AASTAT ON NAISED TEINETEIST SELLES HIRMUS TOETANUD, NÕU ANDNUD JA SELLE VASTU ÜHISELT VÕIDELNUD NING LAHENDUSI OTSINUD. .KEEGI TEINE El MÕISTA…
telesaade Kanal 2, Radar, 24.11.2015
Eestlased ei karda enam oma lugusid tugigrupis jagada. Tugirühmi oleks vaja palju rohkem. „Tere, ma olen Kreete. Ma olen bipolaarne. Mul on kaks väikest last ja siia sundis mind tulema mees, sest ta ei suuda enam minuga elada.” Umbes nii mäletab oma esimest tugirühma õhtut 32-aastane Kreete, keda kimbutab juba aastaid depressioon. Hiljuti diagnoosis psühhiaater tal bipolaarse häire ja suunas…
“Oma kogemuslugu saan nüüdseks sõnastada kui taastumislugu. Loomulikult on kogu läbielatu jätnud hinge sügava jälje, samal ajal on see mind muutnud ja andnud elule hoopis teise tähenduse,” nendib Eve Mällo, kellele kogemusnõustajate koolitus kujunes tõhusaks teraapiaks. Pärnulanna Eve Mällo (48) teab nüüd, et sellist teraapiat vajanuks ta juba palju varem. “Saime sellel koolitusel grupikaaslastega läbi analüüsida kõik üleelatud kriisi etapid,”…
Levinud on, et paljud täna 30–40aastased inimesed teevad elus pausi ja lähevad uut eriala õppima. Oma esimese eriala kasuks sai tihti otsustatud, sest ema ütles nii ja isa käsiks. Ka ühiskond survestab, et tubli noor läheb kindlasti edasi õppima. Pole harvad juhused, kui inimene ise veel ei tea, milline on tema südamesoov ja mida ta õppida tahaks. Pigem astutakse kooli…
Neist peaksid saama raskes olukorras inimeste esmased suunajad, kes aitavad nad eriarstiabini. Märtsis alustas Avituse keskuses üheksakuulist koolitust 19 tulevast kogemusnõustajat. Neid seob üks ühine tunnus: nad kõik on olnud kimpus raske korduva depressiooni, bipolaarse häire ja/või seda soodustanud keeruliste olukordadega. Kui hästi läheb, saab neist samasse olukorda sattunute jaoks esimene abikäsi, kes aitab musta augu põhjast välja. Kogemusnõustamine pole…
Su kodu peab olema täiesti korras: käid ringi, tolmulapp pihus, ja otsid sõrmejälgi, mida saaks veel ära nühkida. Sama on tööl: kui midagi teed, siis 200%. Ka su lapsed peavad kõike jõudma. Sest sa oled perfektsionist! Riina Solman (42) on kahe poja – Marteni (16) ja Oskari (2,5) ema ning viimased neli aastat ka õnnelik abielunaine. Riina on ligi 20…
Arengukeskuse Avitus psühholoog, koolitaja ja grupijuht Anneli Valdmann näeb oma praktikas, kuidas paljud inimesed muretsevad pidevalt millegi, ka pisiasjade pärast. Pikas perspektiivis on see organismile väga kurnav, sestap peaks oma mõtete ja meeleoludega teadlikult tegelema. Anneli Valdmann soovitab kolme lihtsat tehnikat, mis argipäevadesse valgust heidavad. Paljud inimesed ei suuda töörežiimilt puhkamisele ümber lülituda. Nad küll lahkuvad töö juurest, kuid tunnevad,…
Depressioon on haigusliku raskusega kurvameelsus, mille taustal on muutused närvisüsteemi töös. Kui sul on rohkem kui kahe nädala jooksul püsinud: alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest: tunned pidevat väsimust puhkus ei taasta jõudu oled apaatne tööd teha on raske magad palju rohkem või vähem kui tavaliselt sööd…
Juba praegu tuleb paljudel tööle või kooli ning tagasi koju minna hämaras või suisa pimedas. Kellakeeramine on õhtusest valgest ajast veel paraja jupikese ära ampsanud ning paljud kurdavad sügismasendust. Arengukeskuse Avitus kogemusnõustaja Ele-Reet Ehelaidi sõnul armastavad inimesed sügismasenduseks nimetada igasugust meeleolulangust, mis algab sügisel, kui päevavalgust üha napimaks jääb. Juhul, kui see juhtub korduvalt mitmel aastal ja pole seostatav muu…
Bipolaarse meeleoluhäire korral vahelduvad depressiooni ehk masenduse ning maania ehk kõrgenenud meeleolu ja aktiivsuse episoodid. Ligi pooltel juhtudest on esimeseks episoodiks depressioon. Maania ja hüpomaania põhisümptomid: meeleolu kõrgeneb ja kõrgeneb kõik tundub võimalikuna maailm on kaunis Kuid kõige selle juures on maanial ka oma halb ja hävitav pahupool. BPH depressiooni periood sarnaneb tava-depressioonile, maania ja hüpomaania puhul avalduvad mõned või…
Läbipõlemine on füüsiline ja/või emotsionaalne kurnatusseisund. Kui sinu elu iseloomustab viimasel ajal kurnatud energiavaru, nõrgenenud vastupanuvõime haigustele, suur rahulolematus ja pessimism, kahanenud töövõime ja vastumeelsus töö- või perekohustuste suhtes, siis võib olla tegemist läbipõlemisega. Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest: tunned pidevat väsimust puhkus ei taasta jõudu oled apaatne tööd teha on raske ärritud pisiasjadest puudub tegutsemistahe pingutused tunduvad mõttetud…
Stressivaba elu pole võimalik, kuna see on organismi loomulik kaitsereaktsioon. Püsistress on pikaleveninud «võitle-või-põgene» reaktsioon. Kui sinu elu iseloomustavad viimasel ajal mõned neist nähtustest: kiire ärritumine, kerge vihastumine, püsiv pinge, ärevus, hirm, võimetus lõdvestuda, liigne muretsemine, muretsemine paljude asjade pärast, siis võib olla tegemist püsistressiga. Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest: rahutus või kärsitus tööd teha on raske keskendumine on…
Bipolaarse häirega inimese elu kulgeb kui pidevas meretormis: kord on ta laineharjal, täis ülimat aktiivsust, seejärel langeb masenduse ja jõuetuse sügavikku. Neljakümne kuue aastasel Tiinal on palju töid-tegemisi: tal on viis last, kellest kaks nooremat poega elavad veel kodus, naine juhib turismiettevõtet ning aitab koos abikaasaga hüljatud lapsi. Sõbrad teavad teda kui särasilmset, energilist ja tarka naist. “Täna kirjutasin nelja…
Haigusteadvuseta patsiendid ei saa kahjuks kõvahäälselt parema ravi kättesaadavust nõuda. Uuringud näitavad, et bipolaarset häiret põeb 1–3% elanikkonnast, mis teeb Eesti kohta hinnanguliselt 40 000 inimest. „Ega diagnoosimine väga lihtne pole, sest depressioon ja bipolaarne häire on mõlemad meeleoluhäired,” ütleb Pärnu psühhiaatriakliiniku statsionaarse osakonna juhataja Raine Pilli. Meeleoluhäire puhul on sagedamini tegemist ainult depressiooniga – inimesel esinevad vaid meeleolu langus…
On vanemaid, kes arvavad, et laste maailm on mänguasjade tõttu niigi kirev ning oleks liiast seda värviliste riiete ja toasisustusega kirjumaks muuta. Teised on just vastupidisel seisukohal – mida värvilisem on ümbrus, seda rõõmsam ja loomingulisem on laps ise. Elurõõmu kirkad toonid “Laske värvid oma ellu ja maailm muutub sõna otseses mõttes värvikamaks,” lausub värviarmastuse poolest tuntud Kristina Herodes (37),…
Järgnev artikkel on veebifoorumi „Sa ei ole üksi” liikmete ja kogemusnõustajate ühine arvamusavaldus. Tegu on Eesti suurima vaimse tervise foorumiga, mis koondab inimesi, kel on probleeme depressiooni, ärevushäirete või teiste enam levinud psüühikahäiretega. Eestis räägitakse töövõimetuse põhjustajana eelkõige füüsilistest puuetest. Sujuvalt unustatakse aga ära, et kümne enim töövõimetust põhjustava haiguse hulgas on viis psühhiaatrilised: depressioon, bipolaarne häire, alkoholi kuritarvitamine, skisofreenia…
Miks me ennast mõnikord alusetult süüdi tunneme, mis tagajärjed sellel võivad olla ja mida probleemi korral ette võtta? Teemast räägib arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja Anneli Valdmann. Kõigil meil on oma ettekujutus heast ja halvast. Kui käitume või ütleme midagi enda meelest halvasti, tunneme enamasti hiljem ka süüd. Kui süütunne on põhjendatud, saame tänu sellele oma tegusid heastada – eksimust tunnistada,…
Hinges miski närib: miks tal on, aga mul ei ole? Miks tema saab, aga mina ei saa? Sellist häirivat rahulolematust võib tekitada kadedus. Kadedus on halb omadus, kuid selle saab mõnikord enda kasuks tööle panna ja sellest vabaneda. Miks kadedus tekib, kuidas selle tundega toime tulla ja kadedusest isegi kasu lõigata, sellest räägib arengukeskuse Avitus grupinõustaja Kristi Leps. Kadedus ei…
Avituse juht Anneli Valdmann ütleb, et sügismasendus kipub ründama neid inimesi, kes on elus hästi kohusetundlikud ja püüdlikud. Paljud inimesed tunnevad end sügiseti kurvalt ja jõuetult – energiat pole ollagi ning asjaliku toimetamise asemel tahaks vaid omaette olla justkui tigu karbis. Milles asi? Tegemist võib olla sügismasendusega, mida psühhiaatrite kõnepruugis muidugi nii rahvapäraselt ei nimetata – ametlik nimetus seisundile on…
Arengukeskus Avitus korraldab teist aastat Keilas depressioonirühma. Palusime intervjuu rühmajuhilt Triin Ülesoolt. Kui palju inimestel üldse esineb depressiooni? Kas sellest ei räägita mitte liiga palju? Tegelikult esineb depressiooni väga palju ning suur osa inimestest, keda see vaevab, ei jõua üldse abini. 2006. a terviseuuringu järgi esines viimase kuu jooksul depressiooni 8,7% ehk umbes 114 500 inimesel Eestis. Mõnikord tekib depressioon…
KODUTOHTER: Kui keegi solvab, võib see hetkega päeva halliks muuta ja tuju nulli viia. Olgu selle põhjuseks ütleja pahatahtlikkus või enda liigne vastuvõtlikkus. Solvumisest ja sellega seonduvast räägib arengukeskuse Avitus grupinõustaja Kristi Leps. Solvuda võib kõikvõimalike asjade peale: kui parim sõbranna unustab sünnipäevaks õnne soovida; kui elukaaslane ei märkagi, et oled just juuksurist tulnud; kui ema avaldab arvamust, et sa…
KODUTOHTER: Kaaslane teeb elu kibedaks piirangute seadmise, pideva kontrolli ja terroriseerimisega. Kahjuks ei ole need juhud harvad, kui selliseid vaimse vägivalla võtteid oma lähedaste peal kasutatakse. Miks seda tehakse ja kuidas selliste olukordadega toime tulla, sellest räägib arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja Anneli Valdmann. “Vaimse vägivalla alla võib väga laias laastus liigitada kõike, mis paneb inimest ennast halvasti tundma või tegema…
“Julged hoolida” leheküljel annab nõu arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja ja koolitaja Anneli Valdmann. Väga paljud inimesed „ei oska“ puhata. Neisse on sisse programmeeritud paaniline vajadus päevast-päeva aktiivselt sebida ja sekeldada. Neid tabab ,,tühja nädalalõpu paanika’’ ja ,,suvepuhkuse depressioon’’. Pealiskihi alla kiigates võib näha, et neil on suur hirm olla ’’mõttetu inimene’’, ,,laisk’’ või ,,nohik’’, kui nad ka väljaspool tööaega vahetpidamata…
KODUTOHTER: Kes ei oleks uudsesse olukorda sattudes või mõne ohuga silmitsi seistes tundnud adrenaliini soontesse voolamas. See on ühteaegu veidi hirmutav, ootusärev ja põnev. Me ei tea, mis juhtuma hakkab, aga oleksime nagu kõigeks valmis. Milliseid tundeid ja reaktsioone adrenaliin inimeses tekitab, sellest räägib arengukeskuse Avitus nõustaja Kristi Leps. “Adrenaliin on hormoon, mida eritavad neerupealised. Kui on mingisugune olukord, mis…
KODUTOHTER: Mis on passiiv-agressiivne käitumine, kuidas seda ära tunda ja mil viisil sellise käitumisega kokku puutudes toimida, sellest räägib arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja Anneli Valdmann. Kõik me teame, mis tunne on, kui keegi meie peale vihastab — lärmab, ähvardab või tahtlikult solvab. Saame aru, et inimene on agressiivne ja ründav, ning soovime ennast kaitsta. Vahel aga tekib tunne, et tehakse…
Esimene reaktsioon kõige suurema hirmu kohta on pea kõigil, eriti meestel, et hirme polegi. Mitte midagi ei karda. Veidi endasse vaatamist, ja selgub, et nii kartmatud me siiski ei ole. Leppisime inimestega nende hirmudest rääkides kokku, et jätame kõrvale foobiad ning räägime hirmudest, mis on argisemad ja tõelisemad. Samuti leppisime kokku, et oma suurimast hirmust avameelsemalt rääkimiseks on parem jääda…
Lapsevanematega töötades hakkavad aja jooksul välja kooruma korduvad teemad. Korduvad hirmud, korduvad uskumused, mis on seotud laste kasvatamisega. Need on seotud ka kultuurilise ja eluolulise taustaga ning on ajas muutuvad. Allpool toome välja hetkel Eestis enamlevinud müüdid ning kõrvutame need positiivse psühholoogia (PP) seisukohtadega. MÜÜT 1: Kasvatus peab põhinema täpsetel reeglitel ja karistusel. Muidu läheb laps hukka. PP: Mõõdukas koguses…
Keilas toimub järgmisel teisipäeval depressiooni ja bipolaarse häire lühikoolitus ja 25. septembril alustab rühmatööd vastav grupp. Lisaks alustab Arengukeskus Avitus lapsevanemate kooliga. Mida kujutab endast depressiooni koolitus, küsisime Avituse koolitajalt Triin Ülesoolt. Kuidas ära tunda depressiooni? Depressiooni puhul on inimesel pikemaajaliselt halb meeleolu, vähe energiat ja miski ei paku enam rõõmu. Lisaks võib alaneda tähelepanu kontsentratsioonivõime, langeda enesehinnang, tekkida süütunne…
Vähene puhkus, ülepinge, soov teha endast rohkem, et mitte kaotada tööd või vastupidi – tõusta karjääriredelil, võib ühel hetkel viia seisundisse, kust väljatulek ehk juba meditsiinilist abi vajab. Ta tuleb sisse naeratades, ent pinges. Räägib hüplikult, kuidas juba mitu kuud kogeb pitsitusi rinnas ja õhupuudust. Töötades juhtkonnas, tabab teda mingitel hetkedel ärevus, süda hakkab kloppima. Vahel ka hommikuti, enne suuremat…
Kas töötaja leiab valutult endale uue (töö)koha, sõltub suuresti koondaja käitumisest. Paber pihku, ja oleks hea, kui sa oma asju kokku korjates jääjatele silma alla ei satuks, sest me ei tea, mida sinu olukorras inimesele öelda – nii võib kokku võtta märkimisväärse osa koondatute lugudest. Eesti Päevalehel õnnestus vestelda ligi 40 töötuga, kes kõik olid viimasest töökohast koondatud. Enamik vestluspartnereid…
Koondamisteadet saada on väga vastik isegi siis, kui seda iseendalegi ei tunnista. Edasi on kaks võimalust – kas elust eemale tõmbununa vaikselt kodus stressata või hakata elektrijänesena oma kohta siin päikese all tagasi võitlema. Koolitatute, töövestlustes karastunute ja ajutiste töökohtade vahel laveerima harjunutena on paljud neist taas jalga ukse vahele saamas. Teie, kes te mugavalt oma täiskohtadel töötate, hoidke alt!…
Töölt koondamine mõjub nagu kõik rasked kaotused, ütleb Avituse psühholoogiline nõustaja Anneli Valdmann . Pole vahet, kas kaotatakse töö, kodu või lähedane, põhimõtteliselt tehakse läbi kõik leinaprotsessi faasid. Esimene on mittetunnistamise faas, mis kestab mõnest tunnist mõne nädalani. See on šokk, inimesele ei jõua info kohale. Uskumatus ja lootus, et äkki siiski võetakse veel tööle tagasi. Vahel väljendub ka apaatiana.…
Tööta olemine tekitab inimeses palju probleeme, nii materiaalseid kui ka psüühilisi. Üks võimalik tagajärg on depressioon, mis raskendab tööle saamist või tööl püsimist ja tekitab probleemide nõiaringi. Kuidas end masenduse ajal tööle saamiseks kokku võtta? Meediast oleme juba mõnda aega lugenud-kuulnud sõnumeid, mis pole eriti julgustavad – koondamised, pankrotid jms. Kuigi viimasel ajal on uudistest läbi jooksnud ka positiivsemaid noote,…
Uus aeg vajab uusi töid ja töökohti. Kui sobid ettevõtjaks, võid sinagi osaleda nende loomisel. Suveajal saab oma valikuid rahulikult kaaluda. Milliste isikuomaduste üle peaks väikeettevõtjaks tahtes arutlema, sellest räägib arengukeskuse Avitus Nagu talvel on ühed ja suvel teised tööd, nii on vaja erinevaid töid teha ka rikkuse ja vaesuse, kasvamise ja stabiilsuse ning kriisi ajal. Paljud senised tööd on…
Töö otsimine praegusel ajal, mil iga töökuulutus näib tööle soovijale unelmate ahvatlusena, on omaette teadus. Anne-Ly Rõuk, arengukeskuse Avitus tööelu toetava programmi “Uus algus” rühmajuht annab nõu, mida töökuulutust lugedes läbi mõelda, et säästa nii enda kui ka tööandjate aega ja närve. Töötuks jäämine võib tekitada paanika, mis sunnib sind saatma kas või sada CV-d kuus lootuses, et ehk kusagil…
On ameteid, mida ei anna kodus töötamisega kuidagi ühendada. Aga kui sinu elukutse seda võimaldaks? Plussid on ahvatlevad: sa saad lastega kodus olla, valitsed ise oma aega, töökoht on voodist paari sammu kaugusel, keegi ei näe, et sul on seljas vana hommikumantel… Aga – sa ei ole lihtsalt lastega kodune. Sa oled ikkagi tööl ja su töö peab tehtud saama.…
Uus aeg vajab uusi töid ja töökohti. Kui sobid ettevõtjaks, võid sinagi osaleda nende loomisel. Aasta alguses saab oma valikuid rahulikult kaaluda. Milliste isikuomaduste üle peaks väikeettevõtjaks tahtes arutlema? Nagu talvel on ühed ja suvel teised tööd, nii on vaja erinevaid töid teha ka rikkuse ja vaesuse, kasvamise ja stabiilsuse ning kriisi ajal. Paljud senised tööd on praegu mõttetuks muutunud,…
Täna käivitub kaks aastat kestev nõustamisprogramm «Uus algus», mis aitab toimetulekuraskustes, kaua kodus olnud või töötutel inimestel jälle tööturule naasta. Arengu Keskuses Avitus algav programm «Uus Algus» on mõeldud sotsiaalsete ja majanduslike toimetulekuraskustega inimestele, töötutele ning väikelaste emadele, kes soovivad tööturule naasta või oma positsiooni tööturul parandada. Programmi viivad läbi eriväljaõppega rühmajuhid, psühholoogid, personalijuhid või -nõustajad ning Eesti Väike- ja…
Peale pikka ootamist on laps lõpuks ometi sündinud, aga oodatud rõõmujoovastust ei järgne. Noor ema on hoopis kurb ja närviline. Pea valutab, energiat ei ole… Kõik ajab nutma, ta ei suuda keskenduda, rahuneda ega magada, lapse edusammud ei rõõmusta. Naine tunneb, et olukord on lootusetu ja ta on emana läbikukkunud. Ta põeb sünnitusjärgset depressiooni. “Kui ära sünnitasin, ei olnud mul…
Kas teate seriaali “Meeleheitel koduperenaised”? Muidugi teate! Ent kas teate ka, kuidas sarja autor Marc Cherry tuli mõttele selline lugu kirjutada? Nimelt juhtus ta kord koos emaga vaatama uudist Andrea Yatesi kohtuprotsessi kohta. Andrea oli aastaid kannatanud sünnitusjärgse depressiooni ja psühhoosi all ning järjekordsel “raskel päeval” otsustas ta oma viis last uputada, sest tundis, et ei suuda enam. Kui Cherry…
Psühhiaater Pille Varmanni sõnul on depressioonist räägitud viimased 15 aastat, see aga ei tähenda, et depressiooni haigestumine oleks sagenenud. Seda on lihtsalt hakatud rohkem diagnoosima. Kuigi Eestis põeb Varmanni sõnul depressiooni iga üheksas inimene, võtab neist ravimeid vaid iga kümnes. Ülejäänud üheksa ei ravi end või püüavad aidata ennast muul moel. “Eesti meeste depressiooniravim number üks on paraku alkohol,” nendib…
“Ma pole ohver, mu olukord pole karistus, vaid elu õppetund, mis tuleb läbida samm-sammult, nagu sibulat koorides eemaldatakse kihid. Ent nagu sibulakooriminegi, võib see ajada nutma,” ütleb 49 aastat depressiooni ja ärevushäirega elanud Siiri Sarapuu. Praegu 54aastast Siirit tabas esimene paanikahoog viieaastaselt. “Vanaisa matuste päeval jõudis mulle pärale, et kõik inimesed surevad ja ka mina suren kunagi,” mäletab ta. Sellest…
Neli aastat hiljem istub mu vastas naine, kelle puhul on vaimuhaigust raske ette kujutada. Tagasihoidlikult naeratav Eve tellib endale rohelise tee ja kohupiimakoogi ning vabandab, et jätab vestluse ajaks mobiiltelefoni sisse. “Mu kaheksa-aastane poeg on klassivenna sünnipäeval ja tahab mulle võib-olla helistada.” Eve õpib korraga sotsiaaltööd ja psühholoogiat ning näitab oma kursusetööd, mis kannataks ilmselt diplomitöögi mõõdu välja: “Bipolaarse meeleoluhäirega…
“Stressivaba saab olla vaid inimene, kes on surnud” (psühholoog Toivo Niiberg). Ehk siis stress on iseenesest loomulik organismi tegevuse juurde kuuluv protsess, mis annab valmisoleku reageerida. Siin rägime olukorrast, kui stressi on meie elus juba sedavõrdpalju, et hakkab ohustama tervist, suhteid ja peresid. Nagu öeldud on stress loomulik ja vältimatu organismi elutegevuse osa. See käivitab automaatselt suurema osa kehalisi reaktsioone…
Veebruari keskpaigast alustab tegevust emade stressirühm, kus saavad oma muredele lahendust otsida kõik emad. Eneseabirühma võivad tulla pisikeste beebide emad, keda vaevab sünnitusjärgne stress, samuti emad, kelle lapsed on juba suuremad, aga kes ikka aeg-ajalt tunnevad, et on väsinud ja masenduses, et nad ei ole head emad ega saa oma kohustustega peres hästi hakkama. “20 protsendil noortest emadest tekib sünnitusjärgne…
Meenutuseks: lähisõltuvus on see, kui inimene mugandub partneri käitumise ja reageeringutega, mis talle ei sobi, ning viisiga, kuidas teda koheldakse. Ka siis, kui see haiget teeb või alandab. Lähisõltuv on nii keskendunud teise inimese tunnetele, et ta ei pruugi isegi aru saada, et tolle käitumine ja kohtlemine talle ei sobi. Lähisõltuv elab oma elu teise inimese reeglite järgi ja panustab…
Kene Truve Pere ja Kodu” 06.2006, artikkel suhtesõltuvusest ja kaassõltuvusest Lähisõltuvus saab alguse õige varases eas. Kui väike laps ei tunneta lähedust oma elu kõige tähtsamate inimestega, kuni kolmanda eluaastani emaga ja hiljem ka isaga või koguni mõlemaga, leiavad lapse psühholoogias aset muutused. Emaarmastus on ainulaadne. Selle toel tunneb laps, et ta on hinnatud ja armastatud just sellisena nagu…