Kuidas töötada töökuulutustega?

Töö otsimine praegusel ajal, mil iga töökuulutus näib tööle soovijale unelmate ahvatlusena, on omaette teadus. Anne-Ly Rõuk, arengukeskuse Avitus tööelu toetava programmi “Uus algus” rühmajuht annab nõu, mida töökuulutust lugedes läbi mõelda, et säästa nii enda kui ka tööandjate aega ja närve.

Töötuks jäämine võib tekitada paanika, mis sunnib sind saatma kas või sada CV-d kuus lootuses, et ehk kusagil näkkab. Kindlasti on inimesi, kes suudaksid hästi töötada sadadel erinevatel ametikohtadel, kuid kas ka sina kuulud nende hulka? Kui ei, kas on mõtet saata iga kuu kümneid CV-sid või tasub mõelda, kuhu ja miks end tööle pakkuda?

Mängi mõttes uus elu läbi

Töökuulutust lugedes püüa ette kujutada, milline oleks su tööpäev või -nädal pakutaval ametikohal. Kui hakkad tööle kassapidajana, kas su töö seisneb ainult kassaaparaadiga klõbistamises või tuleb sul ka riiulite vahel toimetada, kaupu paigutada ja koristada? Kas su selg on piisavalt tugev, et vajadusel kaubakaste tõsta? Võib-olla on kassa välisukse lähedal ja sul tuleks istuda päevad läbi tuuletõmbuses? Kus üldse asuks täpselt sinu töökoht? Firma peakontor võib olla ühes linnas, aga sinu tegelik töökoht hoopis teises. Mis kell algab ja lõpeb töö? Kas vajalikul ajal sõidab sinna ühistransport? Kui vara tuleks tõusta ja kas õhtul lapsele lasteaeda jõuaks järele? Kui ei jõua, kes saaks seda sinu eest teha ja kas sul jätkuks vajadusel raha, et selle eest maksta? Kui palju aega ja raha kuluks tööle sõiduks? Kui töökoht asub su kodust kaugel, mõtle läbi, kas oled valmis vajadusel pikki vahemaid sõitma, kaua perest eemal olema või hoopis teise linna või riiki kolima. Millest su elu teises linnas või riigis koosneks? Kus sa elaksid, millega liikleksid, kellega suhtleksid? Kui hea kohaneja sa oled, kust ja kellelt saaksid tuge? Kas lapsed hakkavad käima teise riigi koolis või jäävad kodumaale sugulaste hoida? Kas lemmiklooma saab teise riiki kaasa võtta?

Millega nõustuksid riskima?

Uuri, millega huvipakkuv firma tegeleb ja kui suure ettevõttega on tegemist, abiks võivad siin olla internet, ettevõtte külastamine, küsitlus tuttavate hulgas jms. Suure firma sekretäri töö erineb ilmselt üsna palju väikefirma sekretäri omast, viimane on tihti universaalne – administraator, raamatupidaja, arhivaar, köögitööline, koristaja ja teab kes veel ühes isikus. Suures firmas on anonüümsus suurem ja vastutus jaguneb paljude vahel, väikses perefirmas sõltub iga töötaja otsustest, tervisest ja motivatsioonist väga palju, samuti on seal konfliktidel suurem mõju. Oluline on ka firma juhtimisstiil. Ettemääratust ja süsteemi vajaval inimesel on raske töötada afektiivses organisatsioonis, kus piirid pidevalt muutuvad ning töötajailt oodatakse paindlikkust, loovust, isiklikku vastutust terviku eest ja otsustusjulgust. Samuti võib loovisiksusel olla tõeline piin töötada formaalses organisatsioonis, kus tuleb järgida ülalt antud jäiku reegleid ja täita käsku ka siis, kui see tundub inimlikus mõttes jabur või on moraalselt vastuvõetamatu. Kas oled näiteks valmis müüma riknenud toitu?

Vaata ka töökuulutuse stiili. Kui seal pole mainitud firma nime ja kontaktandmeteks on Peetri või Kati kõnekaardi number, küsi endalt, kui oluline on sinu jaoks turvalisus. Miks ei julge firma avaldada oma nime? Oled sa nõus ümbrikupalga ja suulise lepinguga? Oled sa valmis minema lepingut sõlmimata proovipäevale, -nädalale või -kuule ja riskima sellega, et prooviaja lõppedes astud palgata tänavale tagasi?

Ole hinnangutes aus

Palk on kindlasti oluline teema. Kui seda kuulutuses kirjas pole, tasub uurida, millisesse vahemikku jäävad sarnase töö eest makstavad palgad mujal või milline on üldine palgatase huvi pakkuvas firmas. Need andmed pole küll alati avalikud, aga siit-sealt võib teinekord siiski vihjeid leida. Mõtle läbi, millist summat iga kuu kindlasti vajad, et toime tulla, ja arvesta välja, kui palju raha kulub tööl käimise peale (transport, riietus, lapsehoidja jms). Konkreetsele kohale kandideerimine võib olla mõttetu, sest palgast ei jätku hädavajalikugi jaoks, aga sul ei jää ka aega, et töötada kahes kohas.
Milliseid oskusi ja isikuomadusi on sul tööandjale pakkuda? Mõtle näiteks, kas eelistad töötada kollektiivis või üksinda, inimeste või asjadega. Kui inimeste rumalus või tunnete väljendamine on sulle talumatud, pole mõtet kandideerida klienditeenindajaks või sotsiaaltöötajaks. Kui eelistad üksinda töötamist ja ise otsustamist ning sul on raske teha kompromisse, ära vasta töökuulutusele, kus otsitakse head meeskonnatöötajat – kui sind ka valitakse, oleks see vaevaks nii sulle endale kui ka su meeskonnale.

Teotahe korvab kogenematuse

Kui töökuulutusse on märgitud keeleoskuse nõue, tasub seda tõsiselt võtta. Kui nõutakse väga head keeleoskust, tähendab see, et selles keeles tuleb tõesti suhelda täiesti vabalt. Püüa hinnata oma hetkeseisu realistlikult. Töövestlustel minnakse sageli kas suuliselt või kirjalikult võõrkeelele üle ja sinu keeleoskus või -oskamatus paljastub otsekohe.
Sageli nõutakse kandideerijalt eelnevat töökogemust, aga kui sul seda pole, ei maksa kohe heituda. Tark tööandja tabab ära, kui oled mingi töö suhtes andekas ja motiveeritud, ning sa võid saada töö, mida koos sinuga jahtisid ka “vanad kalad”. Vaata üle oma senine töö- ja elukogemus, oskused ja teadmised. Võib-olla oled küll viimased 15 aastat töötanud sekretärina, aga ülikooli ajal sai viis suve ehitusel tööd tehtud, nii et betoneerijaks kandideerimine polegi nii väga ulmeline?

Heaks harjutuseks on ise töökuulutuse koostamine. Kehastu mõttes mõne firma juhiks ja koosta töökuulutus tema silme läbi. Mõtle, miks paned kirja just need nõudmised kandidaadile, miks just need hüved. Pärast võid lasta paaril sõbral sellele töökohale kandideerida. Selline mäng võib olla üllatavalt vaatevälja avardav, võid avastada, et polegi nii lihtne panna sõnadesse seda, mida kandidaadilt ootad, samuti seda, et võib olla väga raske valida kahe hea kandidaadi vahel. Ehk näed pärast ka iseennast kui tööotsijat hoopis teisiti?
Kindlasti ei võta tööandja sind tõsiselt, kui oled kandideerinud samasse firmasse nii öövahi kui ka osakonna juhi ametikohale, mis võib vabalt juhtuda, kui oled viimasel kuul saatnud juba 99 CV-d ega mäleta enam, kuhu üldse kandideerisid. Töökuulutusse süvenemine on ühtaegu nii uurija kui ka kunstniku töö, mis nõuab kujutlusvõimet ja elukogemust. Mõnikord, kui nälg koos inkassofirmaga juba uksele koputab, on tõesti ükskõik, mis tööd teha, aga kui soovid töösuhet, mis ka rahuldust pakub ja pikemat aega kestab, tasub oma CV-sse suhtuda kui kingitusse heale sõbrale – sinu unistuste tööandjale.