Kodus küll, aga tööl!

On ameteid, mida ei anna kodus töötamisega kuidagi ühendada. Aga kui sinu elukutse seda võimaldaks? Plussid on ahvatlevad: sa saad lastega kodus olla, valitsed ise oma aega, töökoht on voodist paari sammu kaugusel, keegi ei näe, et sul on seljas vana hommikumantel… Aga – sa ei ole lihtsalt lastega kodune. Sa oled ikkagi tööl ja su töö peab tehtud saama. Lahendusi töö ja kodu ühendamiseks ühe katuse alla pakub Anne-Ly Rõuk, arengukeskuse Avitus tööelu toetava, Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi “Uus algus” rühmajuht.

Kuidas sa ühendad kiire tähtaja, põnni äralöödud põlve ja hädavajalikud majapidamistööd, on kodus töötades ainult su enda mure. Samuti on lastel, aga ka mõnedel täiskasvanud pereliikmetel eriline anne tööinimese süvenemist igasugu tühja-tähjaga segada. Kas sinu pere ikka taipab, et sa oled küll kodus, aga tööl?
Pereliikmete jaoks pole nende vajadused tühi-tähi. Abikaasaga saab asjad loodetavasti selgeks rääkida, aga kui palju on võimalik võtta tähelepanu väikelapselt ja sukelduda töösse, ilma et see lapse vajadusi liialt arvestamata jätaks? Enne mingi töökoormuse võtmist tasuks kaaluda, kui palju tunde ja millistel kellaaegadel on üldse mõistlik või võimalik tööle kulutada nii, et ka pere saaks oma. Ära ei tohi unustada ka puhkusele kuluvat aega! Väikelapse kasvatamine on juba iseenesest täiskoormusega töö. Kas sul on jõudu töötada kahekordse koormusega? Kas vajadus töötada on nii pakiline, et muude vajaduste ohverdamine on põhjendatud?

Sea suhtlemispiirangud

Kui tuleb töötada väikse lapse kõrvalt ja lapse uneaegadest ei piisa töö ärategemiseks, saab enda ja lapse toetamiseks siiski üksjagu ära teha. Lapsed võivad olla uskumatult vastutulelikud, kui nende emotsionaalne “kruus” on täis. Teinekord piisab mõnest minutist süles hoidmisest ja jäägitult lapsele pühendumisest selleks, et laps lippaks taas oma mänge mängima ja jätaks emme mõneks ajaks rahulikult tööd tegema. Näägutamine ja kurjustamine on vähem tõhusad meetodid, need tekitavad kõigis stressi ega lahenda olukorda. Suuremale lapsele saab öelda, mis kell või millise töö lõpetamise järel temaga koos midagi tehakse. Et sellised kokkulepped toimiksid, tuleb lubadusest ka kinni pidada. Kuidas sa ise tahaksid, et sinuga käitutaks, kui oleksid vastaspoole olukorras? Kas sooviksid selget rahulikku infot ja vajadusel ka sinu pärast töö katkestamist või oleksid rahul ka siis, kui teine, silmad ekraanile kleebitud, sinu peale röögataks või sind ignoreeriks?

Ohtlikud on ka sõbrad-sugulased, kelle päev jääb poolikuks, kui nad pole sinuga telefonis kaks tundi kurba saatust ja värskeid külajutte heietanud – sa ju niikuinii kodune.
Suhtlemisvaeguses sõpru-sugulasi võib võtta kui võimalust harjutada enesekehtestamist. Ütle soojal, kuid kindlal toonil, et hetkel teed sa tööd ja sul pole võimalik vestelda, kuid saad suhelda kell 18, ülehomme, tuleval aastal vms. Kui sulle vaieldakse vastu või nõutakse selgitusi, korda oma endist lauset, jäta hüvasti ja lõpeta kõne, muidu võib juhtuda, et räägid ikkagi kaks tundi teemal, miks sa hetkel rääkida ei taha. Võib-olla keegi esialgu solvub, võib-olla võtab kellelgi mitu nädalat aega, et saada aru, et sul on tõsi taga, aga lõpuks mõjub see ikkagi. Kui ei mõju, võiks mõelda, kas selline sõber, kes sinu vajadustest üldse ei hooli, on üldse väärt sinu aega ja tähelepanu.

Võib võtta eraldi telefoninumbri tööasjade ajamiseks ning lülitada töötamise ajaks isikliku telefoni välja. Kinni panna tasub ka MSN, Skype jms, kui need pole just vajalikud sinu otsese töö jaoks.

Valitse oma aega!

Sa valitsed ise oma aega. Teoreetiliselt on see tore. Praktikas nõuab see mingil määral tahtejõudu. Kodus töötades lisandub kiusatusele tööandja ajast internetis uudiseid lugeda ka hirmus isu paari võileiva järele, mis viib su kööki, kus sa otsustad kõigepealt nõud ära pesta… Märkamatult ongi hommikust saanud hiline pärastlõuna. See, et sa lõpuks ometi said kapid koristatud, ei ole kliendi jaoks üldse oluline. Aja valitsemine võib välja näha ka nii, et sa ragistad kell pool kolm öösel tööasjade kallal ajusid, aga kas sa suudad seda ja kui regulaarselt?
Et ajakavast kinni pidada, on vaja see ajakava kõigepealt luua. Pane kirja, millal mida teed (mis kell, mis päeval, mis nädalal, mis kuul), hoia see graafik käepärases kohas ja püüa seda ka järgida. Kui teed mingi töö ära, tõmba sellele paberil kriips peale. Nii on ajaline pilt selgem, aga see aitab ka näha, et mingi “tükk” on ära tehtud. Kui tööd tuleb teha koduste asjadega vaheldumisi, võib õhtul olla tunne, et midagi justkui polekski kummaski vallas tehtud.

Pane ülesanded tähtsuse järjekorda. Kui tööasjadega on kiire, tuleb nõude pesemine lükata edasi ja sellega ka leppida. See viimane on väga oluline. Kui sa ei lase tegemata jäävat tööd iseenda sees lahti, painab see pidevalt sul kuklas, segab töösse süvenemist ja rikub suhteid lähedastega, sest muudab sind kergemini ärrituvaks. Ehk tasub mõelda nõudepesumasina ostmisele või sõpradelt-sugulastelt mõnes kodutöös abi palumisele?

Ajakavast kinni pidamine võib olla raske. Kui laps magab kolme tunni asemel kaks, tuleb töö katkestada plaanitust varem. Enamasti on võimalik vajadusel aegu ringi mängida, kui töid pole jäetud viimase minuti peale, seega püüa jätta endale ajavaru.
Inimestel on kohusetunnet erineval määral. Samas on rahvasuu öelnud, et inimene hakkab liigutama siis, kui kukk kannikast nokib. Kui see kukk ikka piisavalt kõvasti nokib ehk kui sinu motivatsioon on piisavalt tugev (tõmbab sind siis ihaldus või lükkab hädavajadus), küllap saad ka ajakavast kinnipidamisega paremini hakkama. Igal juhul on see treenitav oskus.

Ümberlülitusrituaalid

Töökoht, mis on voodist paari sammu kaugusel, välistab vajaduse liiklusummikutes uimerdada või mure, kas algklassilaps ikka saab ise söögi soojaks. Algklassilapse koolist koju saamine võib teatud juhtudel olla äärmiselt kaalukas argument kodus töötamise kasuks.

Raske on aga otse koduselt elult tööle ja vastupidi ümber lülituda – tööl käies jääb mõtete klaarimiseks alati mineku ja tuleku aeg. Kodus töötades sulanduvad töötajaroll ja perenaiseroll kokku, töömured on paratamatult kodus kaasas ja kodune elu ei püsi tööasjust päris lahus.

Saab luua rituaalid ühest rollist teise minekuks – hommikukohv, hingamisharjutused, lühike meditatsioon, afirmatsioon (näiteks võid öelda endale valjusti, et istud nüüd laua taha ja keskendud tööle), mängukaru patsutamine või ükskõik mis veel, mis endale iganes pähe tuleb. Oluline on, et see sümboolne tegevus seostub sinu ajus töötegemisele keskendumisega. Ka rutiin, kindel rütm võib aidata ümber lülituda. Alati ei peagi koduseid ja tööasju nii väga lahus hoidma, kui see rollide segunemine inimest ei häiri.

On inimesi, kelle jaoks ongi pidev ümberlülitumine raske. Nende jaoks võib olla väikeste laste kõrval töötamine tõeline piin, aga kui neil aktiivseid segajaid pole, sobib neile kodus töötamine hästi – neil on kerge süveneda töösse jäägitult ja mitte lasta end segada köögis asuvast võileivast või vannitoas vedelevast mustast pesust.
Keegi ei näe küll su vana hommikumantlit ja kalli kohvikuprae asemel sööd sa lõunaks eilse supi pära, samas on kodus töötades enamasti su enda vastutada kõik töövahendid ja muu töökoha varustus. Kui su töö nõuab pidevat arvutikasutamist, on “emme tööarvuti” peagi nii püha pill, et seda ei tohi puutuda isegi päkapikud. Igatahes peab kodus töötajal olema töövahendite tehnilisest korrashoiust ja avariiremondist sutike selgem ettekujutus kui kontorirotil. Lisaks peab töökoht olema mugav, valgustus sobiv, vajalikud asjad käepärast…

Lahenduse leiab alati

Hea lahendus on leida vaba ruum või nurgake, kuulutada see kabinetiks ja tegeleda seal ainult tööasjadega. Ehk tasuks osta töö jaoks uus arvuti ja jätta teine pere jaoks? Kui oled õmbleja, kas sul on vajalik koht õmblusmasinale, kangastele jms? Kas see koht on ka laste eest kaitstud, et nad su kalleid masinaid tuksi ei keeraks? Kas garaaž, kuhu sa treipingi mahutasid, on talvel töötamiseks piisavalt soe? Kas kuur, kus sa mööblit valmistad, on stabiilse temperatuuri ja niiskusega? Ehk tasub koduste saksofonitundide ajakava kooskõlastada öövalvurist naabrimehega? Mida teha, et saavutada töötingimusi, mida vajad ja mis lasevad ka teistel elada? Neid asju läbi mõeldes võib selguda, et kodus polegi võimalik teha tööd, mida plaanisid, aga kindlasti on enamasti võimalik ikka lahendused leida. Abi saab küsida erinevatelt spetsialistidelt, kolleegidelt, sõpradelt jne, neile võivad pähe tulla ideed, mille peale sa ise iial ei tuleks.

Võib-olla on sul vaja rohkem teadmisi kui kontorirotil, aga mis siis? Kõik on õpitav, ka see, kust vajadusel sobivat spetsialisti leida, kes su nässu läinud masina ära parandab.
Ka kerge kohvimasina-klatš kolleegidega jääb kodus töötades ära. Sa pead leidma muid viise, kuidas end sama eriala inimeste tegemistega kursis hoida, muidu avastad õige pea, et oled igavusse surnud ja tööalaselt uuemates asjades täitsa tumba. Siin võivad appi tulla erinevad internetisuhtluse vormid – olgu siis foorumite või suhtluskeskkondade näol. Jälgi ainult, et need sind ja sinu aega liialt endasse ei imeks.
Kindlasti on inimesi, kellele kodus töötamine ei sobigi, kuid seda tasub proovida, kui kõik võimalikud probleemid rahulikult läbi mõelda.

Allikas: Naised