Inimene elab töökaotust läbi samamoodi nagu leina

Töölt koondamine mõjub nagu kõik rasked kaotused, ütleb Avituse psühholoogiline nõustaja Anneli Valdmann . Pole vahet, kas kaotatakse töö, kodu või lähedane, põhimõtteliselt tehakse läbi kõik leinaprotsessi faasid.

Esimene on mittetunnistamise faas, mis kestab mõnest tunnist mõne nädalani. See on šokk, inimesele ei jõua info kohale. Uskumatus ja lootus, et äkki siiski võetakse veel tööle tagasi. Vahel väljendub ka apaatiana.

Järgneb emotsioonide faas. On hästi loomulik, et tekivad tohutu viha, pettumus ja ärevus. Kõige peale reageeritakse tundlikult, tihti ka nutuhoogudega, mõeldakse aina oma valule ja läbielamistele. Domineerib kaks varianti: heietatakse peas mõtet, milles otsitakse enda süüd või süüdistatakse kõiges ainult ennast. Mõlemad reaktsioonid tulevad sellest, et kaotus on olnud suur löök enesekindlusele ja -väärikusele, emotsioonid on sellele vastavad. Mõni inimene püüab oma viha ja pettumust eitada, see on aga nagu kaitsereaktsioon lapse tasandil. Eitajatel võib aga järgmisse, lahenduste faasi jõudmine rohkem aega võtta – nii et tegelikult ei peaks endalt eeldama mehist käitumist mehed-ei-nuta-stiilis.

Kes jäävad pikalt kinni sellesse emotsionaalsesse kaotuse läbielamise ja süütunde faasi, sel on suur eeldus depressiooni tekkeks, mis on kuudepikkune terviseprobleem.

Kolmas on lahenduse otsimise etapp. Jõutakse niikaugele, et loobutakse enda ja teiste süüdistamisest ja hakatakse lahendusi otsima. See on raske ja segane aeg, veel ei teata, kuhupoole liikuda. Tööotsimise puhul oleneb palju ka juhusest, aga suhtlemisoskustega ja kohanemisvõimelisemad võivad selle lahenduse kiiremini leida. Raskem võib olla kinnistel inimestele, kes püüavad elada turvalist ja konservatiivset elu.

Kes otsib, see leiab, ja jõuab välja lahenduste katsetamise faasi. Töö otsimine, sealhulgas CVde saatmine on sellest ainult üks osa, tihti proovitakse sel ajal eri tegevusi, jalutatakse vaba aja veetmiseks õues, loetakse. Sel ajal minnakse kursustele ja osaletakse koolitusprogrammides. Paljud, kes on ehk sotsiaalsel redelipulgal allapoole kukkunud, leiavad sel ajal enda uue seltskonna, kellega oma asju arutada.

Leinaaeg võib vaid mõne nädala, aga võib ka mitu aastat kesta. Üldjuhul tulevad kriisist paremini välja need, kes pole väga enesekesksed. Mida ühetaolisemale eluviisile on inimene orienteeritud, seda raskem on tal hakkama saada.

Allikas: Õhtuleht