Ema pidev stress ja masendus ohustab ka last

Veebruari keskpaigast alustab tegevust emade stressirühm, kus saavad oma muredele lahendust otsida kõik emad. Eneseabirühma võivad tulla pisikeste beebide emad, keda vaevab sünnitusjärgne stress, samuti emad, kelle lapsed on juba suuremad, aga kes ikka aeg-ajalt tunnevad, et on väsinud ja masenduses, et nad ei ole head emad ega saa oma kohustustega peres hästi hakkama.

“20 protsendil noortest emadest tekib sünnitusjärgne depressioon ja neist kümnel protsendil on depressioon nii raske, et vajaks spetsialisti abi. Enamasti emad aga abi ei otsi, sest peavad õigemaks ise hakkama saada. Aga kui sünnitusjärgne stress jääb ravimata, võtab see umbes 80 protsendil juhtudest kroonilise kuju. Kui lapsed on juba suuremad, võivad emal taas tulla perioodid, mil ta tunneb, et on täiesti küündimatu ega oska vanemana käituda. Lisaks võib ema tunda pahameelt nii enda kui ka oma laste suhtes,” räägib eneseabirühma juht Anneli Valdmann.

Miks on tähtis abi otsida? Lapsevanem võib ju mõelda, et küll ta kuidagi ikka hakkama saab, mis siis, et tuju on halb, meel must ja jõudu pole mitte millekski, isegi mitte lapsest rõõmu tundmiseks. “Emad peaksid mõtlema, et see pole ainult nende probleem. Kui ema on depressioonis, siis see mõjutab tohutult ka lapse heaolu. Pisike laps ei oska seda emale öelda, et ta tunneb end halvasti, kui ema on ärevil või ärritunud, aga tegelikult tajub ta ema meeleolu väga teravalt,” tõdeb Valdmann.

Laps tajub hästi ema muresid Tihti ei oska emad aimatagi, et neil on depressioon. Samuti ei teadvusta nad sageli, et kui laps kasvab keskkonnas, kus valitseb pinge, stress, ärevus ja rahulolematus, kahjustab see kõik ka last. “Laps on nagu pisike raadiovastuvõtja. Ta on nii tundlik ja võtab selle kõik endasse, mis emaga toimub,” sõnab rühmajuht. Kui laps on juba titaeast väljas, püüab ta ema masendusekoormat vähendada sellega, et üritab kõigest hingest tubli olla. “Laps arvab, et emal on paha tuju sel põhjusel, et ta tegi midagi valesti. Nii võtab laps endale koorma, mida ta tegelikult ei jõua kanda,” nendib ta.

Ülemaailmne statistika näitab, et kui emal on depressioon, on tema lastel poole suurem tõenäosus haigestuda hiljem meeleoluhäiretesse (depressiooni või bipolaarsesse meeleoluhäiresse). Seega, kui ema oma probleemile abi ei otsi, võib ta ohustada oma lapse edaspidist vaimset tervist. Peale selle võivad taolises peres kasvanud last tabada keskmisest sagedamini ka muud psüühilised häired. Ja lõpuks – ema stress kujutab ju suurt probleemi tervele perele.

“Emad jätavad sageli abi otsimata hirmust ühiskondliku arvamuse ees. Usutakse ju, et lapse sünd on nii tore asi, et kõik noored emad peaksid hommikust õhtuni õnnest õhetades ringi käima. Õnnetu, ärevil ja väsimusest jõuetu ema aga ideaalpilti ei mahu. Ärge laske end sellistest uskumustest segada – abi otsimine näitab teie tugevust,” soovitab Valdmann.

Lisaks emade stressirühmale plaanib lähiajal tööd alustada ka noorte stressirühm ja lähisuhtevägivalla tugirühm. Lastel ja noortel esineb viimastel aastatel järjest sagedamini mitmesuguseid psüühika- ja sõltuvushäireid. Ka enesetappe on alla 14-aastaste laste seas Eestis murettekitavalt palju. Noorte psüühikahäired sagenevad.

“Paraku on Eesti eripäraks see, et vaimse tervise probleemid tabavad järjest enam lapsi. Seepärast püüamegi alustada emadest, kes oskaksid oma lapsi säästa. Nii me ei tegele ainult tulekahju kustutamisega, vaid teeme ka ennetustööd,” tõdeb ta.

Anneli Valdmann on kolm aastat juhtinud ka depressiooni ja meeleoluhäirete eneseabirühmi, milles osaleb järjest enam inimesi. Ühest rühmast on nüüdseks saanud kaks rühma Tallinnas ja lisandumas on rühmad ka Pärnus ja Tartus. Tegelikult on sellest välja kasvanud terve vaimse tervise edendamisele ja haiguste ennetustööle suunatud keskus MTÜ Avitus, kus lisaks tasuta rühmatöös osalemisele pakutakse ka mitmesuguseid tasulisi tegevusi, mis kõik on seotud isiksuse arengu ja vaimse tervisega.