Eestis põeb depressiooni iga üheksas inimene

Psühhiaater Pille Varmanni sõnul on depressioonist räägitud viimased 15 aastat, see aga ei tähenda, et depressiooni haigestumine oleks sagenenud. Seda on lihtsalt hakatud rohkem diagnoosima.

Kuigi Eestis põeb Varmanni sõnul depressiooni iga üheksas inimene, võtab neist ravimeid vaid iga kümnes. Ülejäänud üheksa ei ravi end või püüavad aidata ennast muul moel. “Eesti meeste depressiooniravim number üks on paraku alkohol,” nendib Varmann.

Arsti sõnul ei ole depressiooni tekkimisel ühte kindlat põhjust. Pigem tekib haigus mitme seda soodustava teguri kokkulangemisel. Need tegurid võivad olla pärilik eelsoodumus, teatud elukriisid ehk psühholoogilised põhjused, mitmed haigused, hormonaalsed muutused organismis (näiteks puberteedi ja raseduse ajal, samuti pärast sünnitust ja üleminekueas), samuti töökoha või lähedase inimese kaotus jne.

Kindlasti on Varmanni sõnul depressiooni tekkimises väga määrav varane lapsepõlv ja see, kuidas laps kasvab, kas tal on emotsionaalne toetus, lähedus ja turvatunne. “Kui need põhilised psühholoogilised vajadused on lapseeas rahuldatud, on täiskasvanuna palju väiksem tõenäosus depressiooni langeda isegi siis, kui elus midagi juhtub,” selgitab psühhiaater.

Depressiooniga on Varmanni kinnitusel tegemist siis, kui inimene tunneb pidevat masendust ja selline seisund on kestnud rohkem kui kaks nädalat.

Kui kerge depressiooni puhul piisab enamasti psühhoteraapiast, siis mõõduka depressiooni korral vajab enamik inimesi ravimeid ja kasuks tuleb ka psühholoogiline abi.

Raske depressiooni korral vajavad kõik haiged ravimeid. Psühhoteraapiast pole neil kasu, sest sellega tegelemiseks pole neil piisavalt energiat. Kindlasti on aga omal kohal kehaline treening, kõikvõimalikud positiivsed tegevused ning ka alternatiivravi.

Varmanni kinnitusel on depressioonist võimalik küll terveks saada, aga kord juba põdenul on teistest kaks korda suurem risk taas haigestuda. Seda aitab ennetada psühhoteraapia.

Antidepressantide vastastele ütleb Varmann, et hea pole ei absoluutne ravimikultus ega ka vastasus. “Kui on näha, et inimesel pole jõudu, ta ei tule igapäevase eluga toime, ei suuda tööl käia, laste eest hoolitseda, ja see on kestnud pikka aega, siis on ravimid paratamatu valik,” kinnitab psühhiaater ja tuletab meelde, et kui antidepressante juba võtma on hakatud, tuleb seda teha vähemalt pool aastat. Lühema ajaga need lihtsalt ei toimi.

Mis viitab depressioonile?

  • Inimene on püsivalt rõhutud meeleolus ja iga päev tujutu;
  • kui asjad, mis varem teda rõõmustasid, ei mõju talle enam;
  • kui ta on loobunud asjadest, mis on talle varem rõõmu valmistasid;
  • kui ta on tihti haige;
  • kui tal valutab sageli pea, ta ei saa magada, tal on südames valud ja arstid ei leia sellele mingeid põhjusi;
  • kui tal ei ole isu või vastupidi – tahab ohjeldamatult süüa;
  • kui ta ei suuda keskenduda, unustab ja ajab asju segamini;
  • kui tal pole üldse tahtmist midagi teha.

Kuidas aidata lähedast?

  • Ole depressioonis lähedase jaoks olemas, kui ta sind vajab.
  • Õhuta teda tegema koos asju, mis talle varem rõõmu valmistasid.
  • Kuula teda, küsi, mis talle muret teeb.
  • Kui need asjad ei aita, võiksid talle öelda, et tal oleks vaja arsti juurde minna ja mine kas või ise temaga kaasa, kui ta ei taha üksi minna, toeta teda.

Eriti raske on abi otsimine meestel, kellel on raske oma nõrkust tunnistada.

Allikas: Õhtuleht

Agnes Männiste