Depressioonigrupp aitab ületada valehäbi

Pimedad sügiskuud on rasked ajad hingehädade all kannatajatele. Pärnu keskraamatukogus käib alates septembrikuust koos tugirühm depressiooni ja bipolaarsete häirete all kannatajatele, kuhu on oodatud kõik, kes meeleoluhäirete koormat leevendada soovivad.

Tugigrupi eestvedajad Terje Tamm ja Ivo Mikson läbisid kevadel arengukeskuse Avitus kogemusnõustaja koolitused. Koolituse raames tuli teha nõustamispraktika ja kuna depressiooniteemad tundusid mõlemale olulised, avatigi Pärnus vastav tugirühm. Tamm peab tugigrupi juhendamist teatud mõttes missiooniks, kuna tema sõnutsi on depressioon väga levinud haigus, mille suhtes sageli tuntakse ikka veel valehäbi.

Kogemusnõustamisega tegelevad inimesed, kes on elus pidanud mõne probleemiga toime tulema ning kes soovivad nüüd saatusekaaslasi aidata,” selgitas Tamm. “Mind kõnetas just depressiooniteema, kuna olen ise sellega maadelnud ja koolitus aitas mul oma kogemusi sünteesida.”

Avituse kogemusnõustamine põhineb ühe selle algataja Anneli Valdmanni kogemuse põhjal väljatöötatud programmil. Üheksa kuu jooksul õpitakse algul tundma depressiooni tekkepõhjusi, räägitakse inimese arenemisest ja närvisüsteemi töö põhimõtetest. Programmi teises omandatakse uusi oskusi: kuidas lõdvestuda, stressi maandada, ei öelda jne.

Pole abi, kui lähedased ütlevad: “ole rõõmsam ja saa üle”, depressioon on tunduvalt sügavam probleem. Terje Tamm

Oluline osa tugigrupis on vestlustel, üksteise ärakuulamisel ja kogemuste vahetamisel.

“Rängas masenduses olles võib tekkida tunne, et oled oma murega täiesti üksi ja keegi ei mõista sind,” teab Tamm oma kogemustest. “Pole abi, kui lähedased ütlevad, et “ole rõõmsam ja saa üle”, depressioon on tunduvalt sügavam probleem. Grupis oleme kõik samal lainel ja saame nii üksteist toetada.”

Tugigrupiga liitumine ei too kaasa kohustust igal kohtumisel kohal käia. Kui pole tahtmist, ei pea kaaslastele oma kogemustest rääkima. Depressiooniga kaasneb sageli suur passiivsus ning selles olukorras inimestele on saavutuseks ainuüksi kodust välja kohtumisele tulemine.

Tamm rõhutab, et tugigrupp võib depressioonis inimesele olla esimene abikäe ulataja ja murede jagamise koht. Nõustamise järgmisel tasandil võib osutuda vajalikuks psühholoogi ja psühhiaatri külastamine, kuid vahel on inimesel raske otse spetsialistide poole pöörduda: depressiooni peetakse tabuteemaks ja nõrkuseks, vahel tuleb oodata pikas ravijärjekorras vms.

Tugigrupist võivad lisatoetust leida ka juba ravi saanud inimesed, kuna koos õpitakse uusi asju ja jagatakse kogemusi erinevatest teraapiatest, ravimite mõjust jne. Gruppi on oodatud depressiooniga võitlevate inimeste lähedasedki, kuna haigus mõjutab tugevalt kogu perekonda.

“Põhiline on see, et depressioonis inimene ei tunneks end üksikuna ja suudaks taas oma igapäevaeluga hakkama saada,” julgustab Tamm abivajajaid grupiga liituma.

Depressioonigrupiga saab ühendust kirjutades terje@avitus.ee, uurides Avituse veebilehte või tulla järgmisele kohtumisele 1. detsembril.

Allikas: Pärnu Postimees