Depressiooniga tööle

Tööta olemine tekitab inimeses palju probleeme, nii materiaalseid kui ka psüühilisi. Üks võimalik tagajärg on depressioon, mis raskendab tööle saamist või tööl püsimist ja tekitab probleemide nõiaringi. Kuidas end masenduse ajal tööle saamiseks kokku võtta?

Meediast oleme juba mõnda aega lugenud-kuulnud sõnumeid, mis pole eriti julgustavad – koondamised, pankrotid jms. Kuigi viimasel ajal on uudistest läbi jooksnud ka positiivsemaid noote, et registreeritud töötus on vähenenud ja et majandus näitab elavnemise märke, on töötuid endiselt väga palju ja masendust sisendavat infot samuti. Inimeste psüühika on suure pinge all, mis tingib ka depressiooni levimist. See on nagu kahesuunaline tee – töötus tekitab depressiooni, aga kui oled depressioonis, on palju raskem leida tööd ja seda ka säilitada.

Depressioon moonutab inimese ettekujutust endast ja talle võib tunduda, et ta on minetanud oskused, mis tal tegelikult olemas on. Raskem on inimestega suhelda, teha igapäevaseid toiminguid ja hinnata olukorda adekvaatselt. Tihti kaotatakse usk endasse ja tulevikku. See kõik raskendab ka tööl toimetulekut.

Haigus, mitte nõrkus

Depressiooni kohta on levinud mitmed vääruskumused. Sageli peetakse depressiooni nõrga inimese tunnuseks ja eitatakse või häbenetakse seda ega otsita abi, kuigi just kõrvaline abi võib oluliselt kiirendada depressiooniga toimetulekut. Samuti ei pruugi depressioonis inimese lähedased ja kolleegid mõista, miks inimene end lihtsalt kokku ei võta. Arvatakse ka, et depressioon on moehaigus või vabandus, mille taha oma laiskust peita. Tuleks teadvustada, et depressioon on haigus, mida on võimalik erinevate võtetega ravida, kuid millega toimetulek nõuab aega ja kannatust ning ümbritsevate tuge.

Igaühel tuleb ise otsustada, kas rääkida tööandjale oma terviseprobleemist või püüda toime tulla seda varjates. Kindlasti sõltub see suhetest töökohal ja juhtkonna suhtumisest töötajatesse. Paratamatult paistab aga depressiivsus välja inimese näoilmest, liigutustest, suhtlemisest. Vahel on parem olemasolevale või potentsiaalsele tööandjale selgitada, millest on tingitud apaatsus ja teised kaasnevad ilmingud, ning teavitada, et tegeldakse enda ravimisega ja masendus on mööduv nähtus. Vastasel korral võib tööandja luua oma versiooni töötaja kohta, mis ei pruugi sugugi positiivne olla. Igal juhul tuleb aktiivselt tegelda ravimisega, mis võib olla vajadusel medikamentoosne, aga peaks kindlasti hõlmama ka korralikku psühhoteraapiat, et jõuda jälile haiguse põhjustele ja endas selgust saada. Ei tohiks ennast siiki liigselt pingutada ja vajadusel tuleks võtta haigusleht või puhkus, et jõuvarusid koguda. Kui see tähendaks ka töö kaotust, tuleks endalt küsida, kumb on momendil tähtsam, kas töö säilitamine või tervis. Endal on tihti raske olukorda hinnata ja oleks väga hea, kui lähedased inimesed toetaksid. Samuti võiks nõu anda arst või terapeut.

Väldi rabelemist!

Tööotsimine depressiooni ajal võib olla raske. On juhtumeid, kus depressioonis olles on küll tööle saadud, kuid töökoht pole kauaks püsima jäänud. Töövestluse ajaks on võetud appi tugev arsenal: korralik riietus, meik ja naeratus ning krapsakas olek, mis on selleks hetkeks tekitatud jõuvarusid kokku võttes. Hiljem tööpostil olles on aga osutunud entusiasmi ja naeratuse säilitamine liialt koormavaks.

Tavaline on olukord, kus masendunud inimene taotleb tööd näiteks müügimehena, kuid juba töövestlusel selgub, et ta ei ole vajalikuks suhtlemiseks ja aktiivsuseks valmis. Võib ka juhtuda, et muidu igati pädev inimene unustab depressiooni ajal töövestlusel kõik õpitud tõed ja terminid.

Mida siis teha, kui oled depressioonis ja vajad tööd? Kui vähegi suudad, väldi paanilist rabelemist. Kindlasti on vaja ennast ravida ja kui majanduslikult vähegi võimalik, aeg maha võtta ja lasta asjadel selgineda. Tee selgeks, millised on just praegu sinu tegelikud vajadused ja võimalused. Kasuta selleks nii lähedaste kui ka professionaalide toetust ja abi. Võib-olla tuleb ajutiselt leppida tööga, mis on vähenõudlikum ja annab võimaluse võtta arvesse oma vajadusi ja hetke jõupotentsiaali ning samal ajal terveneda. Võib-olla tuleb valida mitte just unistuste töö, kuid see-eest mõistva ja toetava tööandja juures.

Töö iseendaga aitab leida tööd

On mitmeid nippe, mida saab kasutada oma töövõime taastamiseks ja töövestlusel edukam olemiseks, siikohal mõned viited.

Hapnikul on lõõgastav toime, ka aju töötab paremini, kui sel on piisavalt hapnikku. Lõõgastavat hingamist võiks teha iga päev, kuid kindlasti enne töövestlust. Sellist hingamist õpetavad mitmed treenerid, aga ka mõned psühholoogid ja psühhiaatrid, samuti on nii selle kui ka mitmete teiste lõõgastustehnikate kohta olemas kirjandust (nt David Servan-Schreiber ”Stressist vabaks ilma ravimiteta”, Martha Davis, Elizabeth Robbins Eshelman, Matthew McKay ”Lõõgastumise ja stressist vabanemise käsiraamat” jpt).

Tasuks töötada oma negatiivsete automaatmõtetega (”Niikuinii mind ei taheta”, ”Ma ei saa hakkama”, ”See ei sobi mulle” jne), mis takistavad hakkamasaamist. Need võimendavad depressiooni ja depressioon võimendab omakorda neid, ka on need tööandjale selge viide sinu probleemide kohta. Selliseid mõtteid pole iseenda puhul alguses kerge märgata, kuid võta vihjeks tunded – negatiivsele tundele eelneb negatiivne mõte. Leia see üles! Kui oled mõtte ära tabanud, pane see kirja ja vaidle talle vastu. Automaatmõtete vaidlustamiseks on ka mitmeid abistavaid küsimusi ja juhendeid, leiad neid näiteks Melanie Fennelli raamatust ”Võit madala enesehinnangu üle”.

Proovi positiivset enesesisendust. Enne töövestlusele minekut ütle endale veendunult mitu korda ”Olen rahulik ja mu pea on selge!” või midagi muud, mida just sel hetkel enim vajad, kindlasti lühidalt ning jaatavas vormis. Isegi kui sa seda väidet sügavas südamesopis ei usu, tekitab selline kinnitus su ajus seose, mis ühel hetkel hakkabki toimima.

Abi saab ka mitmetest gruppidest, mis on loodud toimetulekuks kas töötuse probleemiga või ka depressiooniga üldse. Arengukeskuses Avitus on näiteks nii depressioonirühm kui ka töötutele mõeldud rühm “Uus algus” (viimast toetab Euroopa Sotsiaalfond), erinevaid rühmi on mujalgi. Eks sõpruskondki ole rühm, mis saab aidata olukorda adekvaatsemalt näha ja lahendusi otsida!

Kuigi depressiooni ajal on raske särada ja veenvalt esineda ning teinekord tundub, et lahendusi polegi, on siiski tegemist vaid ajutise raskusega. Julge küsida abi teistelt ning toeta end ise, ka sinu jaoks on olemas töö ja sa leiad selle!

Allikas: Õhtuleht