Mida tasub teada läbipõlemisest?

Mida tasub teada läbipõlemisest?

Läbipõlemine on füüsiline ja/või emotsionaalne kurnatusseisund. Kui sinu elu iseloomustab viimasel ajal kurnatud energiavaru, nõrgenenud vastupanuvõime haigustele, suur rahulolematus ja pessimism, kahanenud töövõime ja vastumeelsus töö- või perekohustuste suhtes, siis võib olla tegemist läbipõlemisega. Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest: tunned pidevat väsimust puhkus ei taasta jõudu oled apaatne tööd teha on raske ärritud pisiasjadest puudub tegutsemistahe pingutused tunduvad mõttetud…

Loe edasi

Mida tasub teada püsistressist?

Mida tasub teada püsistressist?

Stressivaba elu pole võimalik, kuna see on organismi loomulik kaitsereaktsioon. Püsistress on pikaleveninud «võitle-või-põgene» reaktsioon. Kui sinu elu iseloomustavad viimasel ajal mõned neist nähtustest: kiire ärritumine, kerge vihastumine, püsiv pinge, ärevus, hirm, võimetus lõdvestuda, liigne muretsemine, muretsemine paljude asjade pärast, siis võib olla tegemist püsistressiga. Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest: rahutus või kärsitus tööd teha on raske keskendumine on…

Loe edasi

Kuidas puhata nii, et see oleks ka puhkus

Kuidas puhata nii, et see oleks ka puhkus

“Julged hoolida” leheküljel annab nõu arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja ja koolitaja Anneli Valdmann. Väga paljud inimesed „ei oska“ puhata. Neisse on sisse programmeeritud paaniline vajadus päevast-päeva aktiivselt sebida ja sekeldada. Neid tabab ,,tühja nädalalõpu paanika’’ ja ,,suvepuhkuse depressioon’’. Pealiskihi alla kiigates võib näha, et neil on suur hirm olla ’’mõttetu inimene’’, ,,laisk’’ või ,,nohik’’, kui nad ka väljaspool tööaega vahetpidamata…

Loe edasi

Meid painavad hirmud!

Meid painavad hirmud!

Esimene reaktsioon kõige suurema hirmu kohta on pea kõigil, eriti meestel, et hirme polegi. Mitte midagi ei karda. Veidi endasse vaatamist, ja selgub, et nii kartmatud me siiski ei ole. Leppisime inimestega nende hirmudest rääkides kokku, et jätame kõrvale foobiad ning räägime hirmudest, mis on argisemad ja tõelisemad. Samuti leppisime kokku, et oma suurimast hirmust avameelsemalt rääkimiseks on parem jääda…

Loe edasi

Läbipõlemine pole häbiasi

Läbipõlemine pole häbiasi

Vähene puhkus, ülepinge, soov teha endast rohkem, et mitte kaotada tööd või vastupidi – tõusta karjääriredelil, võib ühel hetkel viia seisundisse, kust väljatulek ehk juba meditsiinilist abi vajab. Ta tuleb sisse naeratades, ent pinges. Räägib hüplikult, kuidas juba mitu kuud kogeb pitsitusi rinnas ja õhupuudust. Töötades juhtkonnas, tabab teda mingitel hetkedel ärevus, süda hakkab kloppima. Vahel ka hommikuti, enne suuremat…

Loe edasi

Eesti tööandja on vilets koondaja

Eesti tööandja on vilets koondaja

Kas töötaja leiab valutult endale uue (töö)koha, sõltub suuresti koondaja käitumisest. Paber pihku, ja oleks hea, kui sa oma asju kokku korjates jääjatele silma alla ei satuks, sest me ei tea, mida sinu olukorras inimesele öelda – nii võib kokku võtta märkimisväärse osa koondatute lugudest. Eesti Päevalehel õnnestus vestelda ligi 40 töötuga, kes kõik olid viimasest töökohast koondatud. Enamik vestluspartnereid…

Loe edasi

Pikalt töötuksolemise valud ja vaevad

Pikalt töötuksolemise valud ja vaevad

Koondamisteadet saada on väga vastik isegi siis, kui seda iseendalegi ei tunnista. Edasi on kaks võimalust – kas elust eemale tõmbununa vaikselt kodus stressata või hakata elektrijänesena oma kohta siin päikese all tagasi võitlema. Koolitatute, töövestlustes karastunute ja ajutiste töökohtade vahel laveerima harjunutena on paljud neist taas jalga ukse vahele saamas. Teie, kes te mugavalt oma täiskohtadel töötate, hoidke alt!…

Loe edasi