Meie eesmärgid

Avituse missiooniks on Eesti inimeste vaimse tervise ja isiksusliku arengu toetamine ning elukvaliteedi ja heaolu suurendamine.

Kuidas me seda teeme?

Milles ühiskondlik probleem seisneb ja mis on selle ulatus?

 

Sotsiaalsed ja individuaalsed valukohad, mida soovime leevandada ja ennetada on:

1. destruktiivne, ennast hävitav elulaad, konfliktid perekonnas, teotahte ja ettevõtlikkuse langus, apaatia, madal enesehinnang ja stressitaluvus, vähene keskendumisvõime ning hulgaliselt somaatilisi probleeme meeleoluhäirete valdkonnas;

2. tervet isiksusearengut takistavad peremudelid ja kasvatusmeetodid, laste käitumisprobleemid ja psüühikahäired, alkoholism, töötus, kuritegevus, invaliidsus perevaldkonnas.

 

2002. a andmeil esines depressiivseid häireid 11% elanikkonnast: ~123 750 inimesel. Eesti on suitsiidide suhtarvult esikohal maailmas: 27-29 juhtu 10 000 elaniku kohta, ning enesetapp on Eestis 15-29aastaste levinuim surma põhjus. Psüühikahäired on 16-29aastaste vanusegrupis esmane püsiva töövõimetuse põhjus. Kulutused vaimse tervise osale tervishoius moodustavad Eestis ravimihüvitistest 4%, WHO soovitus on minimaalselt 6% (arenenud riikides 10%).

 

Milline on idee selle probleemi lahendamiseks?

Probleemi lahendamisele kaasaaitamiseks rajas MTÜ Avitus 2006 aasta oktoobris Arengukeskuse Avitus,  pakkudes mitmekülgseid ja üksteist toetavaid teenuseid-tegevusvõimalusi, mis kõik kompleksselt aitavad kaasa vaimsele, emotsionnalsele ja füüsilisele tervisle ja tasakaalule. Keskuse teenuseid saavad inimesed kasutada Tallinna keskuses ning Tartus. Alates 2012 hooajast ka Keilas ja Viimsis. On eesmärk rajada ka piirkondlikud keskused.

 

Arengukeskuse töö jaguneb 3 suuna vahel:

 

Nõustamissuuna eesmärgiks on meeleoluhäirete edendamise ja ennetamise töö, pakkudes minimaalse osalustasuga mitmekülgset nõustavat, psühhoteraapilist ja toetavat tegevust: rühmatööprogrammid, vaimse tervise foorumi toetus, individuaalne nõustamine, vabatahtlik töö.

Esmaseks sihtrühmaks on meeleoluhäiretega inimesed, noored, väikelaste emad;  lisaks  enesearndamise huvidega inimesed ning laiem avalikkus ennetustöös.

Peredele suunatud vanemahariduse töö toetab positiivset vanemlust perekoolituste, suhtlemiskoolituste ja loengute näol. Ühtlasi on siin tegemist peredele suunatud vaimse tervise alase ennetustööga. 

Need suunad tuginevad suurel osal projektitööle ja koostööle avaliku sektoriga.

Tervisetegevused pakuvad tuge erinevate treeninggruppide, terapeutide ja ka tervisealase koolitustegevuse näol.

 

Tagamaks keskuse töö efektiivsust, arengut ja isefinantseerivat majandamist, pakume avalikkusle teenuseid  ka tasuliste teenustena: koolitused, loengud, psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia,  füsioteraapia, treeningrühmad ja teised tegevused.

 

Kas seda ideed on varem Eestis või mujal katsetatud? Millised on olnud tulemused?

Tegevuse eeskujuks on arenenud riikides tegutsevad psühhiaatrilise avahoolduse keskused- idee, et vaimse tervisega ei pea tegelema üksnes psühhiaatriahaiglates-dispanserites, mis on inimese jaoks hirmutav ja ,,haige'' silti külgekleepiv. Taolise haiglavälise ja muuhulgas rühmatööl põhineva tegevuse kohta nt Soomes saab infot ,,Mielenterveus- keskukset'' alt.

 

Antud idee toimivust ka eesti ühiskonnas tõestab 2004. a jaanuaris (MTÜ Avituse eelkäijana) alustanud ja 100% vabatahtlikul tööl põhinenud tasuta enseabirühm pikaajalise depressiooniga ja bipolaarse häirega inimestele. 7 tegevusaasta jooksul on rühmatöös osalenud ~300 inimest ning paljude puhul saab rääkida olulisest vaimse tervise ja elukvaliteedi paranemisest.

 

Aasta läbi toimus järjepidev rühmatöö ning suvel korraldati 2-päevaseid suvekoole. 

Seoses abivajajate hulga pideva suurenemisega tekkis vajadus tööd laiendada ning soov teha seda oluliselt paremal ja mitmekesisemal tasemel - nt eraldiseisev vanemahariduse suund. Sel eesmärgil ongi rajatud Arengu Keskus Avitus. 


Keskuse vaimse tervise töö on koostatud psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni programmipõhise lähenemise põhimõttel. 

 

Milline on keskuse töö mõju?

Tagasisisde keskuse tööle on väga positiivne.

Väga oluliselt on paranenud osalejate toimetulekuoskused ja enesehinnang. Oluliselt on vähenenud rühmatöös osalejate kulutused ravimitele, on vähenenud haiguspäevade ja haiglapäevade arv. Mõned osalejad on naasnud järk-järgult tööellu. Paranevad sotsiaalsed oskused ja julgus suhelda kaasinimestega. Kasvab väärtuse ja vajalik-olemise tunne.

 

Teavitustööga püüame jõuda laiema avalikkuseni: artiklite, infopäevade ja tutvustusmaterjalide kaudu.

 

Miks me tahame selle idee elluviimisega tegeleda?

Meie meeskonnas on suures osas inimesed, kes on vaimse tervise valdkonnaga kokku puutunud abi vajajatena või abi andjatena. Me teame, et lahendused on olemas. Soovime seda teadmist ja veendumust ka teistele edasi anda. Soovime aidata praktilisel viisil valdkonnas, milles oleme tugevad ja mis meile korda läheb.

 

Senised tulemused?

Organisatsioonidest tehakse koostööd: ESF, Innove, HMN, EVEA, Töötukassa, Tallinna Ettevõtlusamet, Sotsiaalministeeriumi Perepoliitika Üksus ning Rahvatervise Osakond, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Amet, Keila vald, Viimsi vald.

Keskus on teinud tihedat koostööd ka meedikute ning vabaühendustega: Tallinna Psühhiaatriahaigla, Tallinna Vaimse Tervise Keskus, nõustamiskeskus Sensus, AL&Hingehooldus, Ohvriabi, perearstid, ülikoolid (praktikabaas); psühhiaatrid dr Pille Varmann, dr Aare Sergo, dr Anti Liiv.


  • HMN on alates septembrist 2007 toetanud 12 Avituse keskuse rühmatöö projekti. 
  • 2009-2011 viiakse ESF-i rahastusel läbi tööelus toetamise projekt Uus Algus, ESF-i toetus on ~1,1 milj EEK.
  • 2011-2013 viiakse koostöös omavalitsuste ja SM Rahvatervise Osakonnaga ellu projekti „Terve mina – terve pere“. Projekti rahastab Eest-Sveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Teavitustöö tegevused leiad siit lingilt

 

Keskuse tegevuste struktuur

asub siin lingil