Täiskasvanud ja lapsed on oodatud tegevusteraapiasse

Veebruarikuust (maini) on nii täiskasvanud kui lapsed oodatud Avituse ruumidesse tegevusteraapiasse. Tegevusteraapiat viib diplomieelse praktika käigus läbi Ande Etti, kes on lõpetamas õpinguid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusteraapia erialal.


Mis on tegevusteraapia?
Lühidalt öelduna on tegevusteraapia tervise edendamine ja heaolu parandamine läbi tegevuste. Tegevusteraapia eesmärk on tegevusvõime säilitamine ja parandamine, et inimene saaks osaleda igapäevaelu tegevustes (töö-kool, vaba aeg, enese eest hoolitsemine). Tegevusteraapia on suunatud toimetuleku parandamisele.


Kes on oodatud?
Täiskasvanud
: vaimse tervise valdkonnas toetavat teraapiat vajavad inimesed, aga ka füüsiliste probleemide korral (vt allpool).

Lapsed, kes vajavad abi, tuge ja juhendamist üldises arengus, käitumise ja tähelepanu reguleerimisel, igapäevaoskuste arendamisel, emotsionaalse arengu toetamisel jpm. (Soovitavalt alates 2,5 a, kuid võimalikud ka erikokkulepped).

Tegevusteraapias võib käia nii ühel/paaril korral nõustamisel kui regulaarselt (olenevalt soovist ja vajadusest).


Registreerumiseks ja lisaküsimustega palun võtta ühendust ande.etti@gmail.com. Kui sa pole kindel, kas tegevusteraapia on sinu jaoks, oled teretulnud ka ühekordsele kokkusaamisele, sest tegevusteraapia esmase kohtumise eesmärk on vestelda ja üheskoos välja selgitada, kas ja kuidas võiks teraapiat kliendi aitamiseks rakendada.
Praktika jooksul on tegevusteraapia tasuta.


Mõned näited, millega tegevusteraapias tegeletakse:

  • Igapäevategevuste harjutamine (nt eksponeerimine sotsiaalfoobia, agorafoobia puhul - bussiga sõitmine, avalikes kohtades käimine jne).
  • Suhtlemisoskuse treenimine (situatsioonide läbimängimine, harjutused, rollimängud - nt eesseisva telefonikõne või tööintervjuu harjutamine).
  •  Igapäevategevuste planeerimine (päevaplaani analüüsimine ning tasakaalustatud režiimi kavandamine, eesmärkide seadmine ja tulemuste analüüsimine).
  •  Lõõgastustehnikate harjutamine.
  • Kognitiivsete võimete treenimine (mälu, tähelepanu, loogiline mõtlemine, probleemilahendus).
  • Spetsiifiliste oskuste omandamine (nt arvutikasutamine, CV koostamine).
  • Loovad harjutused (kunsti- ja muusikateraapia elementidega - lõõgastumiseks, ajupoolkerade koostöö soodustamiseks, loominguliseks eneseväljendamiseks, motoorika ja kognitiivsete võimete arendamiseks).
  • Abivahendite alane nõustamine, abivahendite kasutamise harjutamine.
  •  Praktiliste igapäevategevuste planeerimine, harjutamine.
  • Igapäevategevuste analüüsimine kognitiiv-käitumusliku viiteraami põhjal (negatiivsete automaatmõtete märkamine ja vaidlustamine).
  • Kokkuleppel ja sobivate osalejate olemasolul on võimalik läbi viia ka rühmategevusi.

Lisaks vaimse tervise probleemidele on tegevusteraapiasse oodatud ka inimesed, kes vajavad abi järgmiste probleemidega:

  •  Insuldi ja ajutrauma järgne taastumine (peenmotoorika arendamine, silma-käe koostöö, kognitiivne treening jne)
  • Nõustamine abivahendite ja tegevusvõtete osas (nt progresseeruvate füüsilist tegevusvõimet kahandavate haiguste puhul, operatsioonijärgsel perioodil, trauma korral).
  • Nõustamine ergonoomikast (seljaergonoomika, ohutud töövõtted, liigesekaitseprintsiibid, energia säästmise printsiibid).
  • Käefunktsiooni hindamine, liigesliikuvust ja labakäte lihasjõudu suurendavate harjutuste õpetamine (käetraumade, reumatoidartriidi, osteoartroosi, karpaalkanali sündroomi jms probleemide korral)

Tegevusteraapia tegeleb nii kognitiivsete (mälu, tajud, tähelepanu, mõtlemine, õppimine), psühhosotsiaalsete (meeleolu, minapilt, emotsioonid, suhtlemisoskus, rollide taju) kui sensomotoorsete (aistingud, peen- ja jämemotoorika, liigesliikuvus, kahe käe koostöö, silma-käe koostöö) tegevuseeldustega. Konkreetse teraapia sisu sõltub kliendi võimetest, eesmärkidest ja kättesaadavatest vahenditest.

  • Selle kohta, kuidas tegevusteraapiat kasutatakse laste puhul, võib lugeda intervjuust Anne Kurdiga.
  • Tegevusteraapiast üldiselt.